10:26 20. September 2017
Tallinn+ 9°C
Kuula otse
Illustratiivne foto

Hoolimata Magnitski sättest hindab Eesti iga viisakeeldu eraldi

© Sputnik / Вадим Анцупов
Uudised
lühendatud link
5210

Eesti ei hakka hoolimata neljapäeval riigikogus vastu võetud seadusmuudatusest koostama sissesõidupiirangute niinimetatud Magnitski nimekirja, vaid hindab iga juhtumit eraldi, ütles siseministeeriumi esindaja.

TALLINN, 9. detsember — Sputnik. "Sissesõidukeeldude otsustamise menetlusprotsessi need muudatused ei puudutanud. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel kehtestatakse sissesõidukeeld ikkagi konkreetsele inimesele konkreetsetel alustel, mitte nimekirjale inimestele korraga," ütles siseministeeriumi pressiesindaja Merje Klopets reedel BNS-ile.

Riigikogu kiitis neljapäevasel istungil 90 poolthäälega heaks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse, millega täiendati välismaalastele sissesõidukeelu aluseid. Väliskomisjoni algatatud seadusmuudatustega lisati sissesõidukeelu kohaldamise ühe alusena ka võimalus keelduda välismaalase riiki sisenemine, kui on andmeid või põhjendatult alust arvata, et ta on osalenud või aidanud kaasa välisriigis toimunud inimõiguste rikkumisele, mis on endaga kaasa toonud isiku surma, raske tervisekahjustuse, tema alusetu süüdimõistmise kuriteos poliitilistel motiividel või muu raske tagajärje.

Sellist alust sissesõidukeelu kehtestamiseks on hakatud nimetama Magnitski sätteks Venemaa juristi Sergei Magnitski juhtumi põhjal. Magnitski paljastas Vene siseministeeriumi kõrgete ametnike miljarditesse rubladesse küündinud maksupettuse oma tööandja suhtes. Seepeale esitati 2008. aastal hoopis talle süüdistus maksupettuses ja võeti vahi alla. Magnitski suri 2009. aastal Moskva Butõrka eeluurimisvanglas ravi saamata 37 aasta vanuses pankreatiiti.

USA on kehtestanud Magnitski hukkumisega seotud Vene ametnikele sanktsioonid ning sama on kutsunud Euroopa riike tegema ka Euroopa Parlament.

Siseministeeriumi esindaja rõhutas siiski, et niinimetatud Magnitski nimekirjas olemine ise ei tähenda automaatset Eestisse sisenemise keeldu.

"Ainuüksi Magnitski nimekirjas olemine ei too kaasa automaatset sissesõidukeelu kehtestamist. Lähtutakse konkreetse isikuga seonduvatest asjaoludest ehk siis otsus tehakse iga konkreetse isiku kohta eraldi," ütles Klopets.

Sissesõidukeeld on haldus- või kohtuakt, millega keelatakse välismaalasel riigi territooriumile sisenemine ja seal viibimine kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kui kolmanda riigi kodanikule on kehtestatud sissesõidukeeld, siis võib teine liikmesriik keelata välismaalasel Schengeni alale siseneda. Põhjused välismaalase suhtes sissesõidukeelu rakendamiseks võivad olla erinevad. Lähtuvalt sissesõidukeelu kohaldamise eesmärgist võidakse sissesõidukeeld kehtestada väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse või rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel.

Vastavalt rahvusvahelise sanktsioonide seadusele võib valitsuse otsusega kehtestada välismaalase suhtes sissesõidukeelu, et kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga säilitada või taastada rahu, hoida ära konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, toetada ja tugevdada demokraatiat, järgida õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust ning saavutada muid Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke. Rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamise ettepaneku teeb valitsusele välisministeerium.

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel võib siseministeerium kohaldada sissesõidukeeldu avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise huvides. Sissesõidukeeld peab põhinema eranditult inimese isiklikul käitumisel. Ettepaneku sissesõidukeelu kohaldamiseks võib teha valitsusasutus või riigiasutus, kes peab oma ettepanekus põhjendama sissesõidukeelu vajadust ning esitama asjassepuutuvad tõendid. Sissesõidukeeld võib olla tähtajaline kehtivusajaga kuni 10 aastat või alaline.

Riigikogus heakskiidetud seadusemuudatustega täiendatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sissesõidukeelu kohaldamise aluseid, võimaldades välismaalase suhtes muu hulgas kehtestada sissesõidukeeldu ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liikmesriigi avaliku korra, riigi julgeoleku ja rahva tervise kaitseks. Ühtlasi viidi seadus kooskõlla tänase halduspraktikaga, mille kohaselt sissesõidukeeldusid põhjendatakse ulatuses, mis ei ole vastuolus riigi julgeolekuhuvidega, selgitas siseministeeriumi esindaja.

President Kersti Kaljulaid kuulutas reedel inimõiguste aastakonverentsil väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse välja.

Tagid:
Magnitski säte, seadus, muudatus, sissesõidukeeld, välismaalased, Sergei Magnitski, Merje Klopets, Eesti

Peamised teemad