07:49 22. Oktoober 2017
Tallinn0°C
Kuula otse
Illustratiivne foto

Kersti Kaljulaid kuulutas välja jõuetu seaduse

© Flickr / ||read||
Uudised
lühendatud link
5411

Eesti president Kersti Kaljulaid kuulutas välja oma uues ametis esimese seaduse. See hõlmas hasartmänge ja kokkuleppemänge puudutavaid seaduseparandusi, mille ajendiks aga oli möödunud suvel kokkuvarisenud menetlus eesti jalgpallurite kohtuasjas.

ТАLLINN, 10. detsember — Sputnik. Möödunud kolmapäeval kuulutas Eesti president Kersti Kaljulaid välja seadusemuudatuse hasartmänguseaduses, mis näeb nüüd ette kriminaalvastutuse kokkuleppemängude korraldamise eest. Kontrollimehhanismi potentsiaalselt ohtlike mängude üle aga ei ole.

Seaduse uue redaktsiooni kohaselt on nüüd võimalik kriminaalkorras karistada sportlasi, kes eelnevalt lepivad kokku mängu tulemuses ja annavad oma panuse selle tulemuse loomiseks. Sellised mängijad panustavad reeglina vastasmeeskonna võidule ning seejärel kaotavad sihilikult eesmärgiga seeläbi rikastuda.

Maksimaalse määrana selliste õigusrikkumiste eest on ette nähtud vanglakaristus tähtajaga kuni kolm aastat, kõige väiksemaks võimalikuks karistuseks jääb rahatrahv. Seadusemuudatuse tingis tõsine kohtuasi kahtlustusega jalgpallis toimunud kokkuleppemängudes ja pettustes, mis Eesti kohtus möödunud aastal süüdistusena kokku varises.

Seni kehtinud seadus ei võimaldanud selliste kaasuste osalisi kriminaalkorras karistada, ning rahandusministeeriumi ja justiitsministeeriumi kohustati koos välja töötatama seadusemuudatused, mille Eesti parlament 24. novembril heaks kiitis.

Kontrollimehhanismi ei ole

Eesti Sputniku ajakirjanik võttis ühendust läinudaastase kohtumenetluse osalise, jalgpallur Vitali Gusseviga. „Meie kohtuasi oli esimene selline. Meid taheti süüdistada kuritegeliku grupeeringu ja pettuste organiseerimises. Sel puhul, nagu näib, pikemalt ei mõeldudki, neil tuli lihtsalt midagi kokku kirjutada. Näib, et tähtsam oli lihtsalt näidata, et Eesti Jalgpalliliit võitleb selle ilminguga. Tõendeid ei suutnudki nad kokkuvõttes esitada," lausus Gussev.

Tulemusena mõisteti kõik kohtualused õigeks, kuigi Vitali osutus ainsaks, kelle suhtes jalgpallis tegutsemise keeld tühistati.

„Ma ei saa aru kogu selle asetleidnud kohtupidamise mõttest. Meid mõisteti õigeks, aga mehed, kes tahtsid jalgpalli edasi mängida, said siiski mingisugused karistused," on Gussev nördinud.

Sellegipoolest on jalgpallur seadusemuudatuste vastuvõtmisega päri ja hindab neid positiivselt. Ta leiab, et sellised seadused suudavad ära hoida tegelikke pettusejuhtumeid.

„Teisest küljest ei saa aru, miks meil selliseid seadusi vastu võetakse, kui on võimalik minna suvalisse kasiinosse ja rahumeeli oma panuseid teha, seda aga ei kontrollita kuidagi," imestas Gussev. Antud hetkel ei ole mingisugust vastastikust koostööd kasiinode ja spordiorganisatsioonide vahel. Kasiinod ei saa andmeid eesti sportlaste kohta ega või piirata neile osutatavaid teenuseid ega potentsiaalselt ohtlikke matše välistada.

Tagid:
hasartmänguseadus, seadusmuudatus, rahatrahv, vanglakaristus, jalgpall, Kersti Kaljulaid, Eesti

Peamised teemad