12:02 22. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1173
  • RUB71.1373
Riigikogu ööistungil jäi 157 muudatusettepanekust veel 18 hääletamata

Riigikogu kolmapäevane istung kestis neljapäeva hommikuni

© Riigikogu / Erik Peinar
Uudised
lühendatud link
37 0 0

Riigikogu kolmapäevane istung kestis opositsiooni venitamistaktika tõttu neljapäeva hommikuni, vastasseisu põhjustanud maksumuudatuste kobareelnõu teine lugemine jäi pooleli.

TALLINN, 15. detsember — Sputnik. Maksumuudatuste eelnõu 157 muudatusettepanekust jõuti läbi hääletada 139, kuna enne muudatusettepanekute hääletamist võeti kuni 10-minutilisi vaheaegu, teatas riigikogu pressiesindaja.

Istung lõppes neljapäeval kell 9.46 ja maksumuudatuste eelnõu teist lugemist jätkatakse neljapäevasel istungil algusega kell 10, vahendas BNS.

Kavandatavaid maksumuudatusi selgitasid kolmapäeval riigikogule rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin ja rahandusminister Sven Sester. Läbirääkimistel võtsid sõna 22 riigikogu liiget.

7. detsembril toimunud eelnõu teine lugemine katkestati rahanduskomisjoni ettepanekul.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (302 SE) järgi tekib tööandjal võimalus hüvitada töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis ilma, et seda maksustataks erisoodustusena. Muudatus jõustub 2018. aastal ning kehtestatakse tähtajaliselt viieks aastaks.

Samuti tagab eelnõu, et 2017. aastal oleks keskmine pension tulumaksuvaba, selleks tõstetakse pensionide täiendav maksuvaba tulu 2832 euroni aastas.

Eelnõu kohaselt jõustub tuleva aasta 1. jaanuarist teise ja kolmanda haiguspäeva eest makstava haigushüvitise sotsiaalmaksuvabastus. Võrdse kohtlemise eesmärgil laiendatakse inimeste ringi, kellel on õigus tulumaksuvabastusele hüvitiste ja toetuste puhul, mida makstakse tavaametniku, abipolitseiniku, vabatahtliku päästja ja eriolukorra tööle rakendatud inimese hukkumise, surma või töövõime vähenemise korral.

Riigikogu 7. detsembri istungil otsustati viia eelnõusse muudatused, mis puudutavad maksuvaba tulu reformi. Tulumaksumäär jääb 20-le protsendile. Üldine maksuvaba tulu määr tõuseb 500 euroni kuus võrreldes praeguse 170 euroga. Maksuvaba tulu määr kaob aga 2100-eurose ja suurema kuise tulu puhul. Lastega seotud maksuvabastused jäävad endisel kujul alles.

Uus süsteem asendab alates 2018. aastast ka madalapalgaliste tagasimakse.

Keskmine pension jääb endiselt maksuvabaks.

Majutusteenuste käibemaks püsib 9 protsendil, ära jääb plaanitud tõus 14 protsendile.

Sotsiaalmaksumäära pooleprotsendiline langetamine jääb ära.

Muudatustega vähendatakse peamiste kütuste aktsiisimäärasid ja ühtlustatakse gaasiliste kütuste aktsiisimäärasid. Aastaks 2018 tühistatakse kavandatud diislikütuse aktsiisimäära tõus. Samuti on kavas lükata 2017. aastaks kavandatud kütuseaktsiisimäärade tõus jaanuari algusest veebruari algusesse. Maagaasi aktsiisimäära on plaanis tõsta 25 protsendi võrra aastatel 2018-2020.

Kavandamisel on veel lahjade alkohoolsete jookide — õlle, siidri ja veini — aktsiisimäärade täiendav tõstmine.

Lasterikaste perede toetust kolme kuni kuut last kasvatavale perele on kavas tõsta 300 euroni kuus ning seitse ja enamat last kasvatava pere toetust 400 euroni kuus.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin tutvustas kolmapäevasel istungil 157 muudatusettepanekut, mis laekusid eelnõule pärast 7. detsembri riigikogu istungit, kui eelnõu teine lugemine katkestati.

Eelnõust jäeti välja autode maksustamisega seotud sätted.

Eelnõusse on viidud sätted, mis on seotud eraravikindlustusega. Muudatus võimaldab tööandjal edaspidi maksuvabalt hüvitada ka eraravikindlustust.

Abikaasade ühise deklareerimise võimalus säilitatakse elamuasemelaenu intressidele, koolituskuludele ja täiendavale maksuvabale tulule laste eest. Vabatahtlike mahaarvamiste piirmäärad kehtivad isikupõhiselt. See tähendab, et maksumaksja saab arvata maksustamisperioodil kantud koolituskulusid, tasutud eluasemelaenu intresse ja tehtud annetusi oma maksustatavast tulust maha kuni 1200 eurot, ent mitte üle 50 protsendi maksustatavast tulust. Kui mahaarvamised ületavad neid piirmäärasid, siis saab koolituskulude ja eluasemelaenu intresside kasutamata osa üle kanda teisele abikaasale, kes võib need arvata maha oma maksustatavast tulust, pidades silmas, et koos tema enda tehtavate mahaarvamistega ei tohi need samuti ülal nimetatud piirmäärasid ületada. Piirmäärad ei kehti laste ülalpidamisega seotud täiendava maksuvaba tulu suhtes, mille puhul on ainsaks piiriks maksustatava tulu suurus.

Rahandusminister Sester andis ülevaate kavandavatest eelnõu muudatustest, mis järgmise aasta riigieelarve 9,5 miljardi suurusest mahust puudutaksid ligikaudu üht protsenti ehk 0,1 miljardit eurot. Ta nimetas kõige olulisemana maksuvabatulu reformi ehk madalamat ja keskmist palka teenivate inimeste maksuvaba tulu hüppelist suurendamist 500 euroni. Seaduse muudatuse tulemusel 2017. aastal saavad madalapalgalised 2016. aasta eest tulumaksutagastuse ning 2018. aastal rakenduks juba täisjõus uus maksureform. Tema sõnul soovib valitsusliit jätta sotsiaalmaksu samale tasemele nagu täna.

Rahandusminister märkis, et tulumaksuseaduses on kavas eluasemelaenu intresside maksustatavast tulust mahaarvamise piirmäär langetada 300 euroni ning hoiuseintresside maksuvabastus kaotatakse. Tema sõnul kulude ühise mahaarvamise võimalus säilib. „Erinevalt praegusest ei saa ühisdeklaratsiooni esitades summeerida kummagi abikaasa maksuvaba tulu, kuid uus maksuvaba tulu määr, 500 eurot kuus ületab maksuvaba tulu maksimumtaseme, mida olnuks võimalik kasutada seni kehtinud mõlema abikaasa ühisdeklaratsiooni esitamise korral," ütles Sester.

Teiseks kiireloomuliseks muudatuseks pidas Sester majutusteenuste käibemaksumäära hoidmist praegusel tasemel ehk 9 protsendi juures, jättes ära 14 protsendini plaanitud tõusu. Kolmandaks on kavas tõsta lahjade alkohoolsete jookide — õlle, siidri ja veini — aktsiisimäärasid nii, et väheneb erinevus kangete alkohoolsete jookide aktsiisimääradega. Lisaks on kavas 2017. ja 2018. aasta 1. jaanuarist planeeritud alkoholiaktsiisi tõus lükata edasi veebruarikuusse.

Sester selgitas veel kütuste aktsiisimäärasid puudutavaid muudatusi. Kavas on ära jätta 2018. aastaks ette nähtud diislikütuse aktsiisimäära tõus. Täiendavalt on aastatel 2018-2020 kavas tõsta maagaasi aktsiisimäärasid, mille tulemusena kallineb maagaasi lõpphind igal vaadeldaval aastal suurusjärgus 2,5-5,4 protsenti võrreldes eelmise aastaga, sõltuvalt tarbija gaasitarbimise mahust. Sesteri sõnul on valitsus lubanud tuleva aasta esimesel poolel otsida võimalusi aktsiisipoliitika leevendamiseks energiamahukatele ettevõtetele. 1. juulist 2017 on kavas rakendada gaasiliste kütuste aktsiisimäärade ühtlustamise pakett.

Läbirääkimistel võtsid sõna Deniss Boroditš, Kalle Laanet, Urmas Kruuse, Kalle Palling, Taavi Rõivas, Terje Trei, Hanno Pevkur, Kersti Sarapuu, Maris Lauri, Andres Herkel, Igor Gräzin, Keit Pentus-Rosimannus, Aivar Sõerd, Arto Aas, Remo Holsmer, Eiki Nestor, Jaak Madison, Andres Ammas, Madis Milling, Helir-Valdor Seeder, Kristen Michal ja Märt Sults.

Läbirääkimistel sõna võtnud opositsiooni esindajad kritiseerisid eelnõu muudatusettepanekuid, heitsid koalitsioonile ette vähest kaasamist, eelnõu menetlusega kiirustamist, astmelise maksusüsteemi kehtestamist ja eelnõu mõjuanalüüside puudumist.

Tagid:
maksud, istung, Riigikogu, rahandusminister, Sven Sester

Peamised teemad