19:34 28. November 2020
Kuula otse
  • USD1.1922
  • RUB90.9894
Uudised
lühendatud link
3611

Haldusreformi seadus jääb suures osas jõusse, leidis kaasust vaaginud riigikohus.

TALLINN, 20. detsember — Sputnik. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis teisipäeval avaldatud otsuse resolutsioonis, et tuleb rahuldada Kõpu vallavolikogu, Juuru vallavolikogu ja Tõstamaa vallavolikogu taotlused osaliselt ning tunnistada haldusreformi seaduse paragrahv 24 lõike 1 teise lause osa „kuid mitte rohkem kui 100 000 euro ulatuses" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.

Ülejäänud osas jätta Kõpu vallavolikogu, Juuru vallavolikogu, Tõstamaa vallavolikogu taotlused ning Abja vallavolikogu, Emmaste vallavolikogu, Haaslava vallavolikogu, Illuka vallavolikogu, Järvakandi vallavolikogu, Kambja vallavolikogu, Karksi vallavolikogu, Kullamaa vallavolikogu, Kõo vallavolikogu, Käina vallavolikogu, Leisi vallavolikogu, Loksa linnavolikogu, Luunja vallavolikogu, Lüganuse vallavolikogu, Mäetaguse vallavolikogu, Nõo vallavolikogu, Pala vallavolikogu, Pöide vallavolikogu, Pühalepa vallavolikogu, Rakke vallavolikogu, Tudulinna vallavolikogu, Vaivara vallavolikogu ja Ülenurme vallavolikogu taotlus rahuldamata, vahendas BNS.

Riigikohtusse pöördunud kohalikud omavalitsused olid vaidlustanud haldusreformi seaduse sundühendamist puudutavate sätete kooskõla kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse, individuaalse õigussubjektsuse garantii, ärakuulamise nõude, finantsgarantii ja üksuste võrdse kohtlemise nõudega, samuti demokraatia ning õigusselguse põhimõtetega.

Täpsemalt on vaidlustatud haldusreformi seaduse paragrahvid 3, 4 lõige 1, paragrahv 7 lõiked 4 ja 5, paragrahv 8, paragrahvid 9-13, paragrahv 20 lõige 1 osas, milles ei nähta ette ühinemistoetust Vabariigi Valitsuse poolt algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisel, paragrahv 24, paragrahv 28 punkt 2 ning Vabariigi Valitsuse poolt menetluse algatamata jätmise ja menetluse lõpetamise puhul HRS-s muude erandite kehtestamata jätmine lisaks paragrahv 9 lõigetes 2 ja 3 sisalduvatele.

Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe sõnul on haldusreform suures osas põhiseaduslik, kuna riigikogul on suur otsustusruum selles vallas.

Pikamäe tõi teisipäeval esile, et põhiseadus sätestab otsesõnu paragrahvis 2, et Eesti on korralduselt ühtne riik ja haldusjaotuse kehtestab seadusandja. See tähendab seda, et riigikogul on väga suur otsustusruum kujundada Eestis haldusterritoriaalset korraldust, rõhutas Pikamäe.

Tema sõnul on parlamendil õigus nii haldusterritoriaalset korraldust kehtestada kui ka muuta. "See tähendab ka seda, et parlament on suverräänne, millisel viisil omavalitsusreformi läbi viia," lisas Pikamäe.

Küll aga märkis Pikamäe, et riigikogu ei tohi nendes otsustes olla meelevaldne ning see ongi ainus piirang, mis parlamenti selles kaasuses seob. Pikamäe tõi näiteks, et parlament ei tohi haldusterritoriaalseid küsimusi otsustada poliitilistest vaadetest lähtuvalt.

Pikamäe sõnul ei pea seadusandja pärast riigikohtu teisipäevast otsust haldusreformi asjus midagi ette võtma, kuna kõrgeim kohtuaste peamises osas seda protsessi ei muutnud.

Endine riigihalduse minister, reformierakondlane Arto Aas sõnas, et riigikohus tunnistas põhiseadusevastaseks vaid ühe ja vähetähtsa punkti haldusreformi seaduses. "Tunnen väga suurt rõõmu ja heameelt, et riigikohus on haldusreformi seaduse tunnistanud põhiseaduspäraseks," ütles Aas BNS-ile.

Tema sõnul tunnistas riigikohus põhiseaduse vastaseks vaid ühe paragrahvi, mis käsitleb ühinemiskulude ülempiir. Aas nimetas seda paragrahvi vähetähtsaks ning toonitas, et see ei takista haldusreformi läbiviimist. "Rahalises ja õiguslikus mõttes on see väga väike probleem," kinnitas ta.

Aasa sõnul seati ühinemiskuludele piir 100 000 eurole seetõttu, et varasemate ühinemiste puhul jäid ühinemiskulud 60-70 00 euro kanti. "Kui omavalitsuste ühinemise kulud on tõendatud, siis ei kujune see suureks kuluks," sõnas Aas. Ta tõi näiteks, et ühinemistoetusteks on ette nähtud 65 miljonit eurot.

Aas avaldas riigikohtule tunnustust põhjalikult kaalutletud otsuse eest. "Sellele reformile enam tagasiteed ei anta," sõnas ta.

"Riigikohtu otsus näitab, et haldusreformiga tuleb minna üheselt edasi, selle rakendamine on sama tähtis kui seadusandja otsus haldusreformi läbiviimiseks," ütles Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Ken-Marti Vaher erakonna pressiesindaja vahendusel.

"Tänane [teisipäevane] otsus kinnitab mitte ainult riigi õigust, vaid ka kohustust tagada võimekate ja tugevate omavalitsuste teket, mis suudavad pakkuda elanikele kvaliteetset teenust. Vaja ei ole halada, kuidas midagi ei saa raha- või ideedepuuduses teha," ütles Vaher.

Vaheri sõnul tähendab riigikohtu otsus seda, et haldusreformi ei saa enam tagasi pöörata, vaid see tuleb võimalikult hästi ellu viia. "Suurte ja võimekate omavalitsuste teke on meie kõigi huvides," ütles ta.

Riik läheb haldusreformiga edasi, arvestades täielikult riigikohtu otsust, kinnitas ka peaminister Jüri Ratas riigikohtu haldusreformi seaduse põhiseaduspärasust puudutavat kohtuotsust kommenteerides.

"Riigikohtu otsus tunnistada haldusreformi seaduse peamine osa põhiseaduspäraseks annab lisakinnituse, et haldusreform jätkub," ütles Ratas valitsuse pressiesindaja vahendusel. "Kõige olulisem on teha jõupingutusi inimeste elukeskkonna parandamiseks. Seetõttu suurendame kohalike omavalitsuste otsustusõigust ning tõstame nende tulubaasi oma elanikele kvaliteetsete ja kättesaadavate teenuste pakkumiseks."

"Haldusreformist on viimased paarkümmend aastat räägitud ning täna valitseb selge arusaam, et see tuleb koostöös omavalitsustega reaalselt ellu viia. Tunnustan kõiki volikogu liikmeid, volikogu esimehi, vallavanemaid, linnapeasid, omavalitsusliite ning teisi osapooli, kes on reformi õnnestumiseks oma panuse andnud," ütles Ratas.

"Valdade liitumine on kohaliku elu edasiviimiseks vajalik ning kõige olulisem on seejuures turvalise ja hea elukeskkonna tagamine," ütles peaminister. Ratas kinnitas, et kohati muret tekitanud 5000 elaniku nõude puhul omavalitsuse moodustamiseks on mõistliku lahenduse leidmiseks võimalik lubada mõningast paindlikkust.

Tagid:
haldusreform, vallavolikogu, riigikohus, Arto Aas, Jüri Ratas

Peamised teemad