17:31 18. August 2017
Tallinn+ 21°C
Kuula otse
Venemaa president Vladimir Putin andis reedel iga-aastase suure pressikonverentsi

Venemaa president Vladimir Putini suur pressikonverents

© Sputnik / Михаил Климентьев
Uudised
lühendatud link
7631

Venemaa president Vladimir Putin andis reedel iga-aastase suure pressikonverentsi, mis sel aastal püstitas osalevate ajakirjanike hulga uue rekordi.

TALLINN, 23. detsember — Sputnik. Selle aasta pressikonverentsist võttis osa rohkem kui 1400 ajakirjanikku nii Venemaalt kui ka välisriikidest. Osalejate hulgas olid ka Eesti meediaväljaannete töötajad.

Pressikonverents algas Eesti aja järgi kell 11 ning kestis üle nelja tunni. Tegemist oli juba kaheteistkümnenda analoogse pressikonverentsiga.

Putin: Vene majandus on taastumas

Vene president ütles aastalõpu pressikonverentsil, et riigi majandus on taastumas, vahendas BNS.

Putini sõnul jääb majanduslangus sel aastal 0,6-0,7 protsendi piiresse, ta lisas, et peab seda heaks tulemuseks võrreldes 2015. aasta 3,7-protsendise langusega.

Venemaad on tabanud peamiselt nafta hinna languse, kuid ka lääneriikide sanktsioonide tõttu tõsine majanduskriis.

Putin ütles, et mõned majandussektorid näitasid tänavu juba kasvu, mis tähendab, et Venemaa majandus on hakanud toibuma.

Kehvadest majandusnäitajatest hoolimata tõusis Vene keskpanga valuutareserv sel aastal 368 miljardilt dollarilt 385 miljardini.

Ei näe Trumpi tuumakavatsustes midagi ebatavalist

USA presidendiks valitud Donald Trumpi avalduses USA tuumavõimekuse tugevdamise kohta ei ole midagi uut, ütles Putin.

"Puutuvalt USA presidendiks valitud Donald Trumpi, siis siin ei ole midagi uut. Ta rääkis valimiskampaania ajal vajadusest tugevdada USA tuumajõude ja relvajõude. Siin ei ole midagi ebatavalist," ütles Putin.

Trump tegi avalduse päev pärast kohtumist Pentagoni esindajatega, kaasa arvatud viitseadmiral James Syringiga, kes juhib raketitõrjeagentuuri. Arutelu keskendus erinevate relvaprogrammide kulude kärpimisele.

Pentagon tahab välja vahetada või moderniseerida kõik oma "tuumatriaadi" kolm osist — tuumarelva kandevõimega lennukid ja allveelaevad ning mandritevahelised raketid. Ekspertide hinnangul läheb see järgmise 30 aasta jooksul maksma triljon dollarit.

Eelarvekokkuhoid tuleb peamiselt kaitsekulutustelt

Venemaa vähendab lähiaastatel eelarvekulutusi ja enamik sellest tuleb kaitsesektori arvelt, ütles Putin.

"Põhiline kokkuhoid eelarves tuleb riigikaitse realt," vastas Putin Moskvas pressikonverentsil Interfaxi küsimusele.

Ta märkis, et tänavu kulutas Venemaa riigikaitsele 4,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Aastal 2017 on see näitaja juba 3,3 protsenti, ja 2019 langeb 2,8 protsendile, lisas ta.

"Me siseneme sellesse nišši mitme aasta vältel ja säilitame selle," märkis president.

"See ei kajastu meie kaitsevõime tugevdamise kavades, sest viis eelnevat aastat suunasime sinna piisavalt palju vahendeid… Tänavu kustutasime võlad relvaettevõtetele, mis andis võimaluse säilitada näitajad, millest ma rääkisin," ütles Putin.

Venemaa ei õhuta võidurelvastumist takka

Venemaa ei kavatse õhutada takka võidurelvastumist ja kulutada sellele suurt raha, ütles Putin.

"Kui keegi juba võidurelvastumist tagant kehutab, siis mitte meie… Me ei lähe kunagi selle peale välja, et asudes võidurelvastuma, kulutaks selle peale üle jõu käivaid summasid," ütles Putin.

President rõhutas, et Venemaa on viimastel aastatel oma kaitsevõime tugevdamiseks vajalikud asjad ära teinud.

"Meid rahuldab kõik, me viime oma kavad täielikult ellu," sõnas president.

Ta ütles ka, et Venemaa seirab USA taktikalise tuumarelva vahetamist Suurbritannias, Türgis ja Hollandis.

Putin kiitis aastalõpu pressikonverentsil taas Trumpi

Putin kiitis oma aastalõpu pressikonverentsil reedel USA vastvalitud riigipead Donald Trumpi.

Putini sõnul on Trumpi võit presidendivalimistel märkimisväärne.

"Ta läks lõpuni välja, kuigi keegi peale meie ei uskunud, et ta võiks võita," ütles Vene president.

Suhted Moskva ja Washingtoni vahel on madalseisus seoses Ukraina kriisi ning Venemaa sekkumisega Süüria relvakonflikti. Venemaale on seoses Ukrainaga lääneriigid kehtestanud majandussanktsioonid.

Samuti süüdistavad mitmed USA poliitikud ning luure Venemaad küberrünnakutega USA presidendivalimistesse sekkumises. Osade analüütikute sõnul oli häkkerite eesmärk kallutada valimised Trumpi kasuks.

Putin nõustus Trumpiga, kes on need väited tagasi lükanud.

"Nagu vastvalitud president täiesti õigesti ütles — kes teab, kes need häkkerid olid?"

Nii Trump kui Putin rõhutasid neljapäeval vajadust tugevdada kummagi riigi tuumavõimekust.

"Puutuvalt USA presidendiks valitud Donald Trumpi, siis siin ei ole midagi uut. Ta rääkis valimiskampaania ajal vajadusest tugevdada USA tuumajõude ja relvajõude. Siin ei ole midagi ebatavalist," ütles Putin neljapäeval.

USA-l on hetkel umbes 7000 tuumalõhkepead. Venemaal on paarsada rohkem.

"Me ei taha iialgi sattuda võidurelvastusse ning kulutada ressursse, mida me ei saa endale lubada," ütles Putin.

Samuti väljendas Vene president lootust Trumpiga kohtuda ning arutada kahe riigi vaheliste suhete parandamist.

Tuleb alustada Süüria relvarahuläbirääkimisi

Süüria olukorra lahendamise järgmiseks sammuks peab olema kogu riiki hõlmava relvarahuleppe sõlmimine ja alustada seejärel poliitilisi läbirääkimisi, mis võiksid toimuda Astanas, ütles Putin.

"Järgmine samm, arvan, peab olema kogu Süüriat hõlmav relvarahu ja pärast seda tuleb koheselt alustada tegelikke poliitilisi lepitusläbirääkimisi," ütles president pressikonverentsil.

Ta lisas, et "pakkusime erapooletu paigana Astanat, Türgi ja Iraani president nõustusid, president Assad nõustus".

"President Nazarbajev oli lahkesti valmis meile seda väljakut pakkuma, luua tingimused tööks. Loodan väga sellele, et meil õnnestub ajada see õigetele rööbastele," rõhutas Putin.

Suursaadiku tapmine ei kahjusta Vene-Türgi koostööd

Vene suursaadiku tapmine Ankaras ei kahjusta Venemaa ja Türgi koostööd, ütles president Vladimir Putin aastalõpu pressikonverentsil.

Putini sõnul oli suursaadik Andrei Karlovi tapmine "rünnak Vene-Türgi suhetele".

President märkis, et tapja oli politseinik, mis näitab, et "destruktiivsed jõud" on tunginud Türgi sõjaväkke ja julgeolekujõududesse.

Türgi võimud väidavad, et märulipolitseinikust tapja oli seotud juulikuise riigipöördekatse korraldamises süüdistatava islamivaimuliku Fethullah Güleni liikumisega. Pagulasena USA-s elav vaimulik eitab seda.

Putin kinnitas, et diplomaadi tapmisest hoolimata on Vene-Türgi suhted tugevad.

Iraagi Kurdistani küsimuses tuleb järgida rahvusvahelist õigust

Iraagi Kurdistani küsimuse lahendamises tuleb järgida rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja kurdi rahva legitiimseid huve, ütles Putin pressikonverentsil.

"Mis puutub teatud riigi teatud osa suveräänsust ja iseseisvust, siis ma usun, et me kõik toimime rahvusvahelise õiguse raames," ütles Putin. "Lõppkokkuvõttes tuleb tagada kurdi rahva legitiimsed õigused."

Erakorralised valimised on võimalikud, kuid ebaotstarbekad

Vladimir Putini sõnul on ennetähtaegsed presidendivalimised võimalikud, kuid ebaotstarbekad.

"See on võimalik, kuid ei ole otstarbekas," ütles Putin pressikonverentsil.

Nõnda vastas riigipea ühe välisajakirjaniku küsimusele, kas ta peab võimalikuks tuleval aastal ennetähtaegseid presidendivalimisi.

Vene presidendivalimised toimuvad korraliselt 2018. aasta 11. septembril.

Putin lisas, et otsustab 2018. aasta valimistel riigipeaks tagasi kandideerimise, kui selleks saabub aeg.

"Vastus on standardne: kui aeg on küps, vaatan, mis sünnib riigis, maailmas ja lähtudes sellest, mida me saame teha, kuidas me tegutsema peame, langetatakse otsus minu osalemisest või mitteosalemisest järgmistel Venemaa presidendi valimistel," ütles ta iga-aastasel pressikonverentsil.

Nii vastas riigipea küsimustele, miks ta peab tingimata 2018. aastal uuesti presidendiks saama, ja miks ta selleks mitte mingil juhul saada ei tohi.

Tagid:
pressikonverents, rekord, aastalõpu pressikonverents, ajakirjanikud, Vladimir Putin, maailm, Venemaa

Peamised teemad