12:19 22. August 2017
Tallinn+ 13°C
Kuula otse
USA presidendiks valitud Donald Trump

Balti riigid on Trumpile olulised

© AP Photo / Matt Rourke
Uudised
lühendatud link
10842

Balti riigid on USA vastvalitud presidendile Donald Trumpile olulised, ütles endine New Yorgi linnapea ja Trumpi liitlane Rudy Giuliani reedel telefonikõnes Leedu välisministri Linas Linkevičiusega.

"Trump väärtustab endise USA presidendi Ronald Raegani pärandit, kes toetas Balti riikide iseseisvuspüüdlusi kaheksakümnendatel," vahendas BNS Giuliani sõnu.

Trump hirmutas oma valimiskampaania ajal USA Kesk- ja Ida-Euroopa liitlasi NATO-s, kui sõnas, et USA peaks neid kaitsma juhul, kui nad täidavad alliansi nõutud kohustusi. Iseäranis puudutab see kaitse-eelarve tõstmist kahele protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Trump kritiseeris NATO liitlasi

Trump väitis valimiskampaania käigus, et 60 aastat tagasi NSV Liidule vastukaaluks loodud NATO „ei ole sellest ajast saadik muutunud", tema sõnade kohaselt on allianss „mineviku jäänuk" ega suuda tõhusalt võidelda terrorismi vastu.

Lisaks kritiseeris Trump NATO liitlasi, väites, et need ei kata alliansi kulutusi võrdsetel alustel USA-ga. „Meie maksame liiga palju ja kõik lüpsavad meid. Kakskümmend kaheksa riiki lüpsavad meid," ütles poliitik.

Tema sõnul ei pruugi Ühendriigid tema juhtimise all tulla kaitsma teatud NATO liikmesriike, kui Venemaa peaks neid ründama.

Trump ütles ajalehes The New York Times avaldatud kommentaarides, et ta otsustab Balti riikide kaitsmise Venemaa agressiooni vastu lähtudes sellest, kas need riigid "on täitnud kohustused meie ees".

Hiljem teatas ta, et NATO on pärast temapoolset kriitikat muutnud oma lähenemist terrorismivastasele võitlusele ja ta kavatseb hakata „tegema sõjalise alliansiga tihedat koostööd".

Eesti täidab „oma kohustusi NATO idapiiride kaitsel"

President Kersti Kaljulaid täheldas BBC-le antud intervjuus, et Eesti täidab võetud kohustusi NATO vägede paigutamisel oma territooriumile ja garanteerib alliansile ettenähtud kaitsekulutused kogusummas 2% SKP-st.

Kaljulaid avaldas lootust, et Donald Trumpi uus administratsioon jääb „rahututel aegadel" ustavaks demokraatlike väärtuste kaitsmise ideele.

Riigipea märkis, et Eesti jätkab oma kohustuste täitmist seoses NATO väeüksuste paigutamisega oma territooriumile ning nentis ühtlasi vajadust suurendada teiste alliansi liikmete poolt kaitsekulutusi 2%-ni sisemajanduse kogutoodangust.

„Saame näha, millise seisukoha võtab Trump nimelt atlandiülese koostöö osas. Seni tuleb tagada NATO otsuste täitmine ja seda me teeme. Me oleme valmis Eestis oma liitlasi vastu võtma ja me kulutame sellele koguni üle 2% SKP-st," ütles Kaljulaid. Riigipea tuletas ühtlasi meelde, et vabariik täidab „oma kohustusi NATO idapiiride kaitsel".

Käesoleval ajal tagavad ainult viis liikmesriiki panustusena NATO-sse oma kaitsekulutused tasemel 2% SKP-st: USA, Suurbritannia, Eesti, Poola ja Kreeka.

NATO plaanib juba 2017. aastal paigutada Balti riikidesse ja Poolasse neli rahvusvahelist pataljoni. Läti väekontingendi põhiosa moodustab Kanada, Leedus — Saksamaa, Eestis — Suurbritannia ja Poolas — USA.

Lavrov: Venemaa ei ründa kunagi NATO riiki

Venemaa on korduvalt teatanud, et Venemaa ei ründa mitte kunagi mistahes NATO riiki. "See on selge kõikidele vastutustundlikele poliitikutele," täheldas Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

"Meie suhtumine NATO laienemisesse ja niinimetatud NATO partnerlusprogrammi raames sõjalise taristu edasinihutamisesse meie piiri vahetusse lähedusse ei ole muutunud. Meie julgeolekudoktriinidesse on selgelt sisse kirjutatud, et üheks peamiseks julgeolekuohuks on NATO edasine idasuunaline laienemine," ütles Lavrov.

"Olen veendunud, et kõik tõsiseltvõetavad ja ausad poliitikud teavad suurepäraselt, et Venemaa ei ründa kunagi ühtegi Põhja-Atlandi alliansi liikmesriiki. Meil ei ole mingeid selliseid plaane. Ma arvan, et NATOs teatakse seda suurepärastelt, kuid kasutakse iga ettekäänet, et paigutada üha rohkem sõjatehnikat ja pataljone garanteerimaks, et USA hoiab ka edaspidi sellel marjamaal oma pilku peal," ütles Lavrov.

Tagid:
kaitse, rünnak, kaitsekulutused, julgeolek, NATO, Rudy Giuliani, Donald Trump, Sergei Lavrov, USA, Balti riigid

Peamised teemad

  • Terroristi auto

    Autod on muutunud terroristide meelisrelvaks. London, Pariis, Berliin, Nice ja Barcelona – see on loetelu linnadest, kus kurjategijad suunasid auto rahva sekka. Eksperdid arutlevad, kas niinimetatud "autoterrorit" on võimalik võita.

    3
  • Barcelona, politsei sündmuse kohal

    Ripoli terrorirakukese uurijate käsutuses on ütlusi andev asjaosaline. Just tema ütlused aitasid uurimisel esimese 72 tunni jooksul edusamme teha ja välja selgitada imaam Abdelbaki es-Satti võtmeroll. Selle mehe nimi on Mohamed Houli Chemlal, teatab La Repubblica erikorrespondent Barcelonas Carlo Bonini.

    19
  • Olga Ivanova ja Edgar Savisaar esitlesid Savisaare nimekiri

    Uuringufirma Kantar Emor uuringujuhi Aivar Voogi sõnul koguks Savisaare nimekiri kohalikel valimistel Tallinnas augustikuu seisuga ligi 12 protsenti häältest.

    7