14:12 22. August 2017
Tallinn+ 17°C
Kuula otse
Illustratiivne foto

Eesti Naiste Varjupaikade Liit: riik eirab ohvriabi seadust

© Sputnik / Игорь Зарембо
Uudised
lühendatud link
3311

Riik hoiab naiste tugikeskuste toetuse vähendamisega kokku, eirates nii aga ohvriabi seadust ning jättes vägivalda kogenud naised ilma igakülgsest abist, teatab Eesti Naiste Varjupaikade Liit (ENVL) pressiteate vahendusel.

TALLINN, 28. detsember — Sputnik. "Oma tegevuse peavad lõpetama Järva, Lääne ja Hiiu, Rapla, Viljandi, Lääne Viru ja Võru maakondades tegutsevad naiste tugikeskused. Lisaks suleb uksed ka Tallinnas asuv selle aasta alguses avatud tugikeskus," seisab pressiteates.

„Oleme kurvad ja segaduses. Me ei tea, kuidas edaspidi usaldada riiki, keda esindavate ametnike ja poliitikute sõnad ja teod pidevalt lahknevad. Esitasime tervise- ja tööminister Ossinovskile tema juhitava sotsiaalministeeriumi tegevuse kohta kirjalikud küsimused ja ootame ka tema allkirjastatud vastuseid," räägib Läänemaa Naiste Tugikeskuse juhataja Leili Mutso.

Nende tugikeskuste töötajad, keda riik uuest aastast enam ei toeta, jätkavad esialgu siiski vabatahtlikku tööd ja pakuvad esmast ja juhtumipõhist nõustamist vähemalt neile klientidele, kelle juhtumid on praegu pooleli.

„Vägivallast väljapääsu otsivate naiste kohtuasjade ajamine ja psühholoogiline nõustamine või psühhoteraapia paraku katkevad," on Virumaa Naiste Tugikeskuse jurist Merle Albrant mures.

Tänu avalikule tähelepanule oli sotsiaalkindlustusamet kogu teenuse osutamise jätkamiseks vajaliku rahastuse valmis leidma Jõgevamaa ja Valgamaa naiste tugikeskustele, nii et neil on võimalik senises kvaliteedis tööd jätkata. Ülejäänud väiksemates maakondades naisi ja lapsi abistanud iseseisvad tugikeskused aga peavad oma tegevuse senisel kujul lõpetama. 

Uued naiste varjupaiga teenuse osutajad

Eirates ohvriabi seaduses tugikeskuse töötajatele kehtestatud naistevastase vägivalla alase koolituse läbimise nõudeid, on sotsiaalkindlustusamet leidnud uued soodsa hinnaga naiste varjupaiga teenuse osutajad kõigisse esimeses hankevoorus katmata jäänud maakondadesse.

Seega päris öömaja ja esmase nõustamiseta mitte ükski abi otsiv vägivalda kogenud naine uuest aastast ei jää. Teine lugu on kogu muu abiga, mida iga naiste tugikeskus igas maakonnas ohvriabi seaduse kohaselt peaks osutada suutma. „Aeg näitab, kuidas uued teenuseosutajad oma rolli alarahastuse tingimustes täita suudavad," on ENVL juhatuse esinaine Eha Reitelmann pigem pessimistlik.

„Kümne aasta jooksul sotsiaalministeeriumi toetusel ja Norra riigi abiga üles ehitatud naiste tugikeskuste süsteem, mis tagas ühtse sisu ja kvaliteediga teenused abivajajatele kõigis maakondades, on hävitatud," ütleb Eha Reitelmann.

"Seda asendava uue riikliku teenuse sisu ja vormi osas puudub igasugune selgus, kuna seaduse tekst ja riigiametnike väljaütlemised erinevatel aegadel ja erinevates auditooriumites on olnud üksteisele risti vastukäivad. Ohvriabi seaduse muutmise eelnõu ettevalmistamisse kaasas ministeerium tugikeskused alles viimasel minutil, kui eelnõu oli juba Riigikogus ja sotsiaalkomisjon selleks survet avaldas," seisab ENVL pressiteates.

Ehkki ministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse, endine võrdsuspoliitikate osakonna juhataja ja praegune minister Ossinovski nõunik Katri Eespere ning osakonna nõunik Kristiina Luht on senised naiste tugikeskuse teenused üles ehitanud organisatsioonide sisulisi seisukohti ohvriabi seaduse muutmise protsessis järjepidevalt tõrjunud, tulid eelmisel nädalal meedia vahendusel kuuldud mitmed väljaütlemised Eesti Naiste Varjupaikade Liidule täieliku üllatusena.

„Näiteks ei saa me aru, kas ministeerium tõesti eeldab, et tugikeskused peaksid riiklikku teenust osutades eirama tööseadusandlust. Seetõttu esitasimegi ministrile rea küsimusi," ütles Merle Albrant.

Teenus oli kättesaadav kõigis Eesti maakondades

Kaheksa naiste tugikeskust sulgevad uuest aastast abivajajatele oma uksed, kuna pärast esimese hanke luhtumist neis piirkondades välja kuulutatud uues hankes naiste tugikeskuse teenuse osutajate leidmiseks jättis sotsiaalkindlustusamet maakondadele kehtestatud piirsummad suurendamata, kirjutas Eesti Sputnik varem.

„Eesti Naiste Varjupaikade Liit on aastate jooksul välja arendanud mitmekülgse naiste tugikeskuse teenuse, mis vastab vägivalda kogenud naiste vajadustele. 2016. aastal oli selline teenus esmakordselt kättesaadav kõigis Eesti maakondades. Arvestades sotsiaalministeeriumi suhtumist ja 2017. aastaks tugikeskuse teenuse osutamiseks ettenähtud summade vähenemist, ei näe me võimalust uuel aastal senise teenuse osutamist jätkata," sõnas Reitelmann.

„Norra toetusprogrammi abiga üleriigilise kompleksteenuse välja arendamise eesmärgiks oli teenuse jätkamine meie riigi vahenditest. Kui ohvriabi seadusesse kirjutati sisse tugikeskuse liitteenuse kättesaadavuse nõue igas maakonnas, oleks pidanud selleks vajalikud summad ka riigieelarvesse planeerima. See jäi paraku tegemata," kommenteeris Albrant.

Lisaks nõutakse hankelepingus tugikeskustelt teenuse osutamiseks omapoolset rahastust — tugikeskused peavad ise leidma vahendid, et esimesel kuul teenust pakkuda. Aruande põhjal otsustab sotsiaalkindlustusamet järgmisel kuul, kas maksta tehtud kulutused kinni. Tegemist on aga mittetulunduslike organisatsioonidega, kes kasumit ei tooda, seega oleks vaja võtta laenu. Lepingutingimused ei ole ilmselgelt koostatud võrdsete partnerite positsioonil, leiab varjupaikade liit. 

Ohvriabi seaduse muudatusi tutvustades selgitas sotsiaalministeerium oma pressiteates, et seadusemuudatusega luuakse ohvritele kvaliteetne ja selgetele nõuetele vastav teenus ja ministeeriumi eesmärk on tagada, et naiste tugikeskuste teenus oleks jätkusuutlik, üleriigiliselt kättesaadav ning püsiva rahastusega. Selged nõuded sellele teenusele ning järjepidev riigi rahastus pidid andma suurema kindluse ohvritele ning töörahu teenusepakkujatele. 

Praeguseks on välja kujunenud olukord, kus sotsiaalministeerium edastab avalikkusele üht ja tugikeskustele teistsugust sõnumit, teatas ENVL varem.

WAVE jälgib murega olukorda Eestis

Naistevastase vägivalla Euroopa võrgustik (WAVE) saatis Eesti liidritele pöördumise, milles juhib tähelepanu naiste tugikeskuste rahastamise probleemile ning kutsub tagama nende töö jätkumiseks piisava eelarve.

"WAVE jälgib sügavaima murega olukorda Eestis, kus 2017. aasta eelarves on kärbitud naiste varjupaikadele mõeldud summasid 100 000 euro ulatuses võrreldes tänavuse aastaga," kirjutab ühenduse tegevdirektor oma pöördumises, mis on adresseeritud Eesti presidendile, riigikogu juhtkonnale ja valitsuse liikmetele.

"See on viinud olukorrani, kus naiste tugikeskused üheksas väiksema elanike arvuga maakonnas on sunnitud oma uksed sulgema ja varjupaigad kahes maakonnas ei saa ebapiisava finantseerimise tõttu pakkuda adekvaatset teenust," lisab WAVE-i juht.

"Iga vägivalla tõttu kannatanud naine väärib heal tasemel professionaalset tuge, hoolimata sellest, kus ta elab. WAVE kutsub teid tegema oma parima, et tagada riigieelarves puuduoleva raha jõudmine naiste varjupaikadele, et oleks garanteeritud nende kestlik tegevus ning hoida ära hästi välja arendatud ja toimiva naiste turvakodude võrgustiku ja abitelefonide teenuse lagunemine. Kaalul on naiste tervis ja elu. Me vajame igaüht neist," rõhutas WAVE-i tegevjuht Maria Rösslhumer oma kirjas Eesti riigijuhtidele.

WAVE on üle-Euroopaline vabaühenduste võrgustik, mis koondab naiste- ja lastevastase vägivallaga tegelevaid organisatsioone.

Tagid:
ohvriabi, tugikeskus, maakond, vägivald, ENVL, sotsiaalministeerium, Merle Albrant, Jevgeni Ossinovski, Eesti

Peamised teemad

  • Terroristi auto

    Autod on muutunud terroristide meelisrelvaks. London, Pariis, Berliin, Nice ja Barcelona – see on loetelu linnadest, kus kurjategijad suunasid auto rahva sekka. Eksperdid arutlevad, kas niinimetatud "autoterrorit" on võimalik võita.

    4
  • Barcelona, politsei sündmuse kohal

    Ripoli terrorirakukese uurijate käsutuses on ütlusi andev asjaosaline. Just tema ütlused aitasid uurimisel esimese 72 tunni jooksul edusamme teha ja välja selgitada imaam Abdelbaki es-Satti võtmeroll. Selle mehe nimi on Mohamed Houli Chemlal, teatab La Repubblica erikorrespondent Barcelonas Carlo Bonini.

    24
  • Olga Ivanova ja Edgar Savisaar esitlesid Savisaare nimekiri

    Uuringufirma Kantar Emor uuringujuhi Aivar Voogi sõnul koguks Savisaare nimekiri kohalikel valimistel Tallinnas augustikuu seisuga ligi 12 protsenti häältest.

    11