20:14 28. Märts 2020
Kuula otse
  • USD1.0977
  • RUB86.3819
Uudised
lühendatud link
Ankaras tapeti Vene suursaadik Türgis (17)
6510

Karlovi tapmine võib hoopis rohkem kõigutada Lääne positsiooni, kui Venemaa või Türgi oma - Venemaa Türgi suursaadiku Andrei Karlovi tapmise ja teiste teemade kajastamine Briti meedias.

TALLINN, 1. jaanuar — Sputnik. Oma esimeses presidendivalimistejärgses intervjuus süüdistas Hillary Clinton Venemaa häkkereid oma valmiskaotuses, nimetades küberrünnakuid Putini isiklikuks kättemaksuks talle. Independent tsiteerib Clintonit, kes nimetas toimunut hoobiks Ameerika demokraatiale ja USA julgeolekule (Independent, 16.12). Temaga sama meelt Vabariikliku partei senaator John McCain peab Venemaad ohuks Teise maailmasõja järgsele maailmakorraldusele ja nimetab USA juhtkonda"täielikust läbikukkunuks", sest lubas Venemaal Ameerika valimiste aususe kahtluse alla seada (Independent, 20.12), vahendas Inosmi.

Barack Obama põikles oma viimasel pressikonverentsil kõrvale küsimusest, kas häkkimise taga on isiklikult Putin, kuid tunnistas, et septembris toimunud kohtumisel hoiatas ta Venemaa kolleegi tõsiste tagajärgede eest, kui too piiri pidada ei suuda (The Guardian, 16.12). Obama väljendas muret paljude Vabariikliku partei toetajate sümpaatia pärast Putinile öeldes, et kuigi Venemaa ei tooda midagi peale nafta, gaasi ja relvade, võib ta USA-d omati mõjutada, kui ameeriklased loobuvad partidevahelise võitluse nimel oma põhimõtetest.

USA-s läbi viidud küsitlus näitas, et vaid kolmandik küsitletutest peab Venemaad Ameerika valimiste eel toimunud häkkimiste eest vastutavaks, teatab Daily Mail (20.12). Nendest omakorda pooled hääletasid Demokraatliku partei ja vaid kümnendik vabariiklaste poolt. Väljaanne tuletab meelde, et ka Donald Trump ise on korduvalt eitanud, nagu võisid oletatavalt Venemaa toimepandud häkkimised anda talle valimisvõitluses Hillary Clintoni vastu eelise, kuigi nii Luure keskagentuur kui ka Föderaalne juurdlusbüroo väidavad vastupidist.

Venemaa ja Lääne suhete edasine halvenemine

Ajakirjanike tähelepanu pälvis Dmitri Peskovi (Venemaa presidendi pressiesindaja — toim.) väide Washingtoni ja Moskva vahelise kuuma sidekanali võimalikust "külmutamisest", mida Daily Mail (21.12) nimetas naljatamisi "väga külmaks sõjaks". USA riigidepartemangu esindaja John Kirby lükkas Peskovi avalduse siiski tagasi öeldes, et Venemaa ja USA jätkavad koostööd paljudes küsimustes, vaatamata vastuoludele mõnedes nendest.

Daily Mail märkis, et kuigi Peskov väljendas kahtlust põhimõtteliste muutuste võimaluste osas USA välispoliitikas Trumpi administratsiooni ajal, seostavad paljud Venemaa aktsiate hiljutist hinnatõusu tema sõbraliku suhtumisega Venemaa suhtes.

Briti parlamendi erinevate parteide saadikud kohtusid Soome ja Eesti esindajatega, et arutada Venemaast lähtuvaid ohte NATO idapoolsetele liikmesriikidele. Nagu teatab The Guardian (17.12), tehti seda selleks, et vaigistada parlamendiliikmete võimalikku sümpaatiat Kremli suhtes.

Väljaanne tsiteeris kaitsekomitee leiboristist esimesest John Woodcock'i, kes avaldas lootust, et kohtumine veenab parlamendiliikmetest "Kremli apologeete" ohtudes, mida kujutab endast Venemaa president.

Ühendkuningriigi relvajõudude peastaabi ülem Stuart Peach hoiatas kaasmaalasi Venemaa propaganda ja salakuulamise eest (Independent, 17.12). Tema avaldus langes kokku Obama avaldusega, et Washington annab Venemaale vastuse Ameerika valimistesse sekkumisele ja väljendas Briti kõrgete ametiisikute arvamust, et nad peavad Venemaad süüdlaseks Ühendkuningriigi positsiooni kõigutamisele suunatud desinformatsioonikampaanias.

Briti Euroopa asjade minister Alan Duncan nimetas Venemaa tegevust Süürias "kahjulikuks", toetades sellega jätkuvalt Ühendkuningriigi jaoks juba tavapäraseks kujunenud jäika Venemaa vastast seisukohta vaatamata Putini sümpatiseerimisele uuele Ameerika presidendile (The Guardian, 20.12). Siiski keeldus minister nimetamast Venemaa tegevust Süürias sõjakuriteoks, viidates oma kogenematusele rahvusvahelise õiguse üksikasjades (Independent, 20.16).

Andrei Karlovi tapmine

Suurt resonantsi meedias tekitas Venemaa Türgi suursaadiku Andrei Karlovi tapmine Ankaras. Toimunu sünnitas mitmeid teooriaid, mis süüdistavad Karlovi hukkumises Lääneriike. Independent (20.12) tsiteeris Türgi valitsuse meediaväljaandeid, mis peavad tapmise korraldajateks USA Luure keskagentuuri ja USA-s elavat Fethullah Güleni, keda Türgi president Erdogan peab vastutavaks ka juulikuise ebaõnnestunud riigipöördekatse eest.

Sama väljaande teises numbris tsiteeritakse Vladimir Žirinovskit (Venemaa Liberaaldemokraatliku partei liider — toim.), kes nimetas Karlovi tapmist Lääne provokatsiooniks ja senaatorit Franz Klintsevitšit, kes ütles, et tapmise taga on suure tõenäosusega NATO (Independent, 19.12).

Valge maja mõistis tapmise siiski hukka, väljendades kaastunnet Karlovi lähedastele ja nimetades vägivalda diplomaatide suhtes "koletuks" ja "lubamatuks" (Independent, 19.12).

Arutledes mõrva võimalike tagajärgede üle jõuab The Guardian (21.12) ajakirjanik järeldusele, et praeguses olukorras liidab see Venemaa ja Türgi Lääne vastu. Kui aasta eest oleks selline sündmus artikli autori arvates viinud kahe riigi vaheliste suhete tõsise jahenemiseni, siis nüüd on Venemaal kaalukad põhjused Karlovi hukkumise sedavõrd traagiliste asjaoludele mitte tähelepanu pöörata: Türgist sõltub Süüria rahuläbirääkimiste saatus ja temaga suhete rikkumine ei jääks Putini jaoks ebasoovitavate tagajärgedeta. Türgile endale on aga Venemaa abi vajalik Süüria kurdidega peetavas võitluses.

The Telegraph (20.12) autor leiab, et Karlovi tapmine võib hoopis rohkem kõigutada Lääne positsiooni, kui Venemaa või Türgi oma. Esimese maailmasõja puhkemise ajendiks olnud Franz Ferdinandi tapmisega paralleeli tõmmates osundas ajakirjanik lõhele, mis viib Türgit NATO-st üha kaugemale.

Teema:
Ankaras tapeti Vene suursaadik Türgis (17)
Tagid:
teemad, kajastamine, uudis, ülevaade, meedia, Andrei Karlov, Barack Obama, Hillary Clinton, Vladimir Putin, Suurbritannia

Peamised teemad