23:22 19. August 2017
Tallinn+ 19°C
Kuula otse
Minister Sven Mikser plaanib teha lähimal ajal visiidi Belgradi

Minister Mikser kavatseb Serbiat šantažeerida

© Riigikogu / Erik Peinar
Uudised
lühendatud link
6841

Belgrad leiab, et Eesti ja mõned teised NATO-meelsed EL-i liikmesriigid on võtnud nõuks pidurdada läbirääkimisi Serbia ühinemiseks liiduga, et sundida serblasi kehtestama sanktsioone Venemaa vastu.

TALLINN, 13. jaanuar — Sputnik, Aleksei Toom. Eesti kavatseb EL-i ajutise eesistujana jätkata Serbia survestamist eesmärgiga sundida teda Venemaa vastu sanktsioone kehtestama. Belgrad peab läbirääkimisi EL-i liikmeks astumiseks, kuid väidab, et ei kavatse ohverdada selleks häid suhteid venelastega. Suurem osa liidu liikmesriikidest seda ka ei nõua.

Läbirääkimised Belgradiga Euroopa Liitu astumiseks kestavad juba mitmendat aastat, liitumistingimustena on kokku lepitud mitmetes pika loetelu sätetes, mida serblastel tuleb täita, et saada kõikide liidu liikmesriikide nõusolek „Euroopa sõbraliku perega" ühinemiseks.

Käesoleval ajal on läbirääkimised toppama jäänud eeskätt tänu seitsme EL-i liikmesriigi keeldumisele nõustuda serblaste-poolse suhtumisega läbirääkimistingimusena sätestatud välis- ja juleolekupoliitikat käsitleva 31. peatüki tingimuste täitmisse. Kakskümmend riiki on Belgradi seisukohta selles peatükis aktsepteerinud, vastu seisavad need, kes sunnivad serblasi Moskva vastu sanktsioone rakendama.

Eestlased peavad serblasi „väikesteks venelasteks"

Serbia välisminister Ivica Dačić on eelnevalt, möödunud aasta detsembris teatanud, et tema riik ei kavatse ühineda EL-i poolt pärast teadaolevaid Ukraina sündmusi kehtestatud Venemaa-vastaste sanktsioonidega.

Mõne päeva eest, vastates Serbia väljaande Danas küsimustele, ütles Dačić, et tema riik on vahendite puudumise tõttu loobunud varasematest plaanidest avada sel aastal oma saatkonnad Balti riikide pealinnades. Ajaleht Danas nendib artiklis, kus ministri sõnu tsiteeritakse, et Eesti kuulub nende väheste EL-I riikide hulka, kes eristuvad teistest "äärmiselt venevastase ja NATO-meelse poliitikaga".

Euroopa integratsiooni küsimustega tegeleva Serbia parlamendikomisjoni esimees Marinika Tepić lausus väljaandele Danas, et tema riigi suhted Eestiga, kus serblasi peetakse „väikesteks venelasteks", on äärmiselt nõrgad ja nende parandamiseks tuleb tingimata jõupingutusi teha, eelkõige korraldada parlamentidevahelisi kohtumisi.

Mikser on valmis riskima Eesti autoriteediga

Eesti välisministeeriumi pressiesindaja Sten Juur, väljendades nähtavasti mitte oma isiklikku, vaid üksnes ministri, sotsiaaldemokraadi Sven Mikseri arvamust, nentis neil päevil, et „…on oluline austada Euroopa Liidu väärtusi ning joonduda ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, sealjuures sanktsioonidega (Venemaa vastu — toim.)".

Eesti eeldab Euroopa Liiduga liitumiskõnelusi pidavalt Serbialt EL-i väärtuste austamist ning muuhulgas ka ühinemist Venemaa-vastaste sanktsioonidega, tsiteeris agentuur BNS Eesti välisministeeriumi esindajat. „Kandidaatriikide puhul peame tähtsaks püsivaid edusamme õigusriigi, põhiõiguste, demokraatlike institutsioonide, avaliku halduse ning konkurentsivõimelise majanduse alal," lausus Sten Juur, kelle sõnu võib Serbiaga läbirääkimiste puhul ilmselt pidada Eesti ametliku positsiooni väljenduseks.

Eesti ja Serbia kohtumised peavad tingimata toimuma Eesti eesistumise ajal EL-is käesoleva aasta teisel poolel. Lisaks sellele plaanib minister Sven Mikser teha lähimal ajal visiidi Belgradi. Aga kui Mikser jätkab püüdlusi esitada ametliku Tallinna seisukohta kogu EL-i ühise arvamusena, siis ei jõua läbirääkimised serblastega küll kuidagi positiivsete tulemusteni, Eesti aga riskib ennast diskrediteerida. Eriti kummalisena hakkab see olukord paistma juhul, kui sanktsioonide poliitika hakkab praegu rahvusvahelistes suhetes toimuvate muudatuste tuules võhma kaotama.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
šantažeerimine, läbirääkimised, sanktsioonid, NATO, Danas, Sven Mikser, Venemaa, EL, Serbia, Eesti

Peamised teemad