07:27 16. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1581
  • RUB75.9240
Eesti esindaja Euroopa Komisjonis, endine peaminister Andrus Ansip võttis sõna katsete vastu takistada vene meedia- ja teabekanalite tegevust Euroopas

Andrus Ansip on „tõeministeeriumi“ loomise vastu

© REUTERS / YVES HERMAN
Uudised
lühendatud link
Meedialahingud (176)
8940

Eesti eurovolinik Andrus Ansip võttis sõna vene meediakanalite tegevusele Euroopas piirangute seadmise vastu.

ТАLLINN, 16. jaanuar — Sputnik. Eesti esindaja Euroopa Komisjonis, endine peaminister Andrus Ansip võttis sõna katsete vastu takistada vene meedia- ja teabekanalite tegevust Euroopas. Volinik leiab, et meediaturg suudab ise nende libauudiste levitamises süüdi olevate väljaannetega suhted klaarida.

Nagu portaal Sputnik eelnevalt on teatanud, algatas rühm Euroopa Parlamendi saadikuid arutelu resolutsiooni üle, mis sisaldab endas ennekõike üleskutset piirata või üldse lõpetada selliste vene meedia- ja teabekanalite nagu Sputnik ja telekanal RT tegevus. Soovitusliku iseloomuga resolutsiooni vastuvõtmine põhjustas Euroopas tormilise diskussiooni, kus sisuliselt on arutluse all küsimus, kas sõnavabaduse ja arvamusvabaduse põhimõttel on ikka jätkuvalt eluõigust.

Tõsi, soovimatute vene meediakanalite tegevuse piiramise pooldajad õigustavad oma seisukohta sellega, võitlevad libauudiste levitamise vastu. Valeteadete paiskamine Euroopa inforuumi kirjutatakse nende poolt eranditult vene väljaannnete arvele. Euroopa Komisjonile ja liidu liikmesriikide valitsustele avaldatakse silmanähtavat survet eesmärgiga administratiivsete või tehniliste meetmete abil takistada Sputniku veebiportaalide ja telekanali RT tööd.

Samal ajal jääbki lõpuni selgusetuks, kui suur on olnud, näiteks, meediamagnaadi Rupert Murdochi roll brittide hääletustulemuses kuningriigi EL-ist lahkumise kasuks. Vaatlejad märgivad, et Murdochile kuuluvad väljaanded agiteerisid üsnagi avalikult oma lugejaid liidust lahku lööma. Räägitakse koguni, et Murdoch teeb EL-i lagunemiseks märksa rohkem kui saab Kremli kraesse kirjutada.

Volinikud meenutasid George Orwelli

Euroopa Liidu volinikud, Eestit esindav Andrus Ansip ja Tšehhi esindaja Věra Jourová väljendasid muret libauudiste leviku ja häkkeriteenuste kasutamise üle Euroopas, kuid kahtlevad, kas võitluses valeinfo vastu leidub lihtsat lahendust. 10. jaanuaril Brüsselis peetud kohtumisel meediaväljaannete esindajatega olid kõne all võimalikud abinõud võitluses propaganda ja võltsingute vastu.
„Mis puutub libauudistesse, siis — see teema on väga populaarne, üks põhilistest teemadest, kuid lihtsat lahendust sellele probleemile ei ei ole," väitis Ansip, keda paljude teiste väljaannete seas tsiteeris autoriteetne Euobserver.

„Ma usun eneseregulatsiooni meetmetesse. Libauudised on halb asi, kuid niipalju kui mina aru — „tõeministeerium" oleks samuti kurjast," ütles Ansip. Pidades silmas George Orwelli kuulsas antiutoopias „1984" kirjeldatud totalitaarše režiimi teisitimõtlemist tagakiusavat ametkonda.

Věra Jourová omakorda kutsus EL-i riike langetama „selles valdkonnas häid ja vastutustundlikke otsuseid". „Me mõlemad oleme pikka aega elanud tõeministeeriumide diktaadi tingimustes, ja seetõttu, arvan ma, suhtume me mõlemad kõigesse sellese ettevaatlikult," lausus Jourová, tuletades kohalolijatele meelde, et niisamuti nagu volinik Ansip, pärineb temagi riigist,mis on läbi elanud „nõukogude ajastu".

Kära libauudiste ümber sai uue impulsi siis, kui USA presidendiks valitud Donald Trump võttis jutuks justkui eikusagilt välja ilmunud sõnumid, nagu oleks Moskva käsutuses teda kompromiteerivaid materjale. Järjekordne väidetavalt salastatud (sedapuhku brittide sõjaväeluure MI6 eruohvitseri) materjalide „leke" ja järjekordne juhtum sääraste uudiste vallapaiskamisest, mida on võimatu kontrollida. Kuid antud juhul on selles „tembus" äärmiselt raske kahtlustada Venemaad, kuna see on vastuolus Venemaa huvidega.

Kasvab küberrünnete hulk

Mis püüdub küberrünnakutesse, siis, nagu arvab Ansip, paistab selle probleemi lahendamine tublisti lihtsam. Ansip nentis, et Eesti elas küberrünnaku üle 2007. aasta aprillisündmuste järel, kui teisaldati monument nõukogude sõduritele. Ansipi sõnul „kõige erinevamate ametkondade koostöö ja küberrünnetele reageerimise üksuste efektiivne tegutsemine aitasid enamuse neist rünnetest tagasi tõrjuda" veel enne, kui nad riigi ulatuses eesmärgi saavutasid. Samas aga lisas ta, et „mitte ükski EL-i riik, sõltumata sellest, kas ta on suur või väike, ei ole üksinda suuteline küberturvalisuse probleemidega toime tulema."

Nagu ütles volinik Ansip, tahaks Euroopa Komisjon suunata täiendavalt 1,8 miljardit eurot küberjulgeolekuga seotud küsimuste uurimiseks, liidu liikmesriigid aga peavad omakorda kulutama rohkem vahendeid küberkaitse eelarvetele. Ansipi hinnangul peavad riiklikud küberturbe ametkonnad ja CERT tegema veelgi tõhusamat koostööd.
„Kui on selge, millist relva nimelt „pahad poisid" kasutavad, siis on ka palju lihtsam end nende eest kaitsta," ütles Ansip.

Tema kolleeg, Suurbritannia EL-i volinik Julian King, kes vastutab EL-i julgeolekupoliitika eest, lausus neil päevil intervjuus ajalehele Financial Times, et Euroopa Komisjoni erinevatele asutustele osakssaanud küberrünnakute koguhulk kasvas 2016. aastal ligikaudu 20% võrra.

Teema:
Meedialahingud (176)
Tagid:
meedia, Eutoopa Komisjon, EL, Andrus Ansip

Peamised teemad