13:32 20. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1470
  • RUB75.2418
Kaugjuhtimistorni idee oleks Tallinna Lennujaamale mõeldav lahendus ja süsteemi rakendamist võiks kaaluda kolmes lennujaamas

Eesti ja Läti lennuliiklusteenistused arendavad kaugjuhtimissüsteemi

© Sputnik / Владимир Иванов
Uudised
lühendatud link
5310

Lennuliiklusteenistused Eesti AS Lennuliiklusteenindus ja Läti Latvijas Gaisa Satiksme (LGS) on sõlminud koostööleppe, arendamaks kaugjuhitava lennujuhtimistorni tehnoloogiat.

TALLINN, 16. jaanuar — Sputnik. Mõlema ettevõtte juhid allkirjastasid koostöömemorandumi kaugjuhitava lennujuhtimistorni tehnoloogia arendamiseks. Partnerlus sai teoks peamiselt kulude kokkuhoiuks tehnoloogia väljatöötamisel ja personali koolitamisel.

Memorandum näeb ette info- ja dokumentidevahetust, teadus- ja arendustöid, tarkvara arendamist ja teiste tegevuste koordineerimist, ühiseid analüüse ja vahendite ühildamist. Lisaks teevad partnerid koostööd tagamaks Euroopa Liidu (EL) vahendite kaasamist, ütlesid LGS-i esindajad, vahendas BNS.

Vajadus arendada kaugjuhitava lennujuhtimistorni tehnoloogiat on kerkinud ülese väikeste piirkondlike lennujaamade arendamisega. Kaugjuhitava tehnoloogia abil on võimalik märgatav kulude kokkuhoid, kuivõrd lennujuhid ei pea viibima lennujaamas kohal, vaid saavad seda tsentraalselt mujalt juhtida.

Eestis töötatakse kaugjuhitava lennujuhtimistorni audio-videotöötlussüsteemi prototüüpi välja Tartu Ülenurme rahvusvahelises lennujaamas ning katsetuste edukal läbimisel paigutatakse seadmed veel vähemalt kahte lennujaama üle Eesti.

Kaugjuhtimissüsteemi edukas käivitamine võimaldab märgatavat kokkuhoidu ja samas väikeste lennuväljade arendamist nii Lätis kui ka Eestis, pakkudes neile kõrgetasemelist lennujuhtimisteenust, ütles LGS-i tegevjuht pärast memorandumi allkirjastamist.

Lahendusel on potentsiaali muuta arusaama tänapäeva lennuliikluse juhtimisest ka mujal riikides, mille väljakutsed on sarnased Eestile, ütles hanke võitnud Cybernetica projektijuht Meelis Nõmm detsembri alguses. "Hõredalt asustatud aladel, mis siiski vajavad lennuliiklust, on kaugjuhitavatel lahendustel suur positiivne mõju — kaob vajadust pidevalt kohalviibiva lennujuhi järgi, kuna mitut hõreda liiklusega lennujaama saab kontrollida ühest sõlmpunktist," selgitas Nõmm.

Esimeses etapis testitakse prototüübiga vaid audiovisuaalseid komponente ning seatakse üles 360-kraadised panoraam- ja binokkelkaamerad, mis loovad lennujuhtimistorniga samaväärse nähtavuse. "Hea nähtavus on lennujuhi töö kontekstis kindlasti kõige olulisem, ent ka heli annab oma panuse olukorra korrektseks hindamiseks. Helivõimekuse lisamisega teeme me lennujuhi töö mitte ainult efektiivsemaks, vaid ka meeldivamaks," rääkis Nõmm.

Projekti käigus ehitatakse üles demosüsteem, mida kontrollib ja sertifitseerib ka lennuamet. Kui testid ja sertifitseerimisprotsess edukalt läbitud, saab kaugjuhitavat lennujuhtimislahendust kasutada lennujaamades üle Eesti, alustades Tartu Ülenurme lennujaamast. Ülejäänud lennuliikluse juhtimissüsteem, mis on osa kaugjuhitava lennujuhtimistorni prototüübiks, paigaldatakse Lennuliiklusteeninduse poolt.

Eesti oleks maailmas esimene riik, mis seda tüüpi lahendust nii mastaapselt ja üleriigiliselt rakendaks. "Kaugjuhtimissüsteeme on ennegi ehitatud, ent mitte sellise mõju- ja rakendusalaga," märkis Nõmm. "Meil on võimalus ehitada üles terve asukohast sõltumatu lennujuhtimise ökosüsteem, mis pole oluline vaid säästlikkuse, vaid ka ohutuse seisukohast. Lennujuhtide töö muutub mitte ainult mitmekesisemaks, vaid loodetavasti ka mugavamaks."

"Torn töötab alati ühe konkreetse lennujaama heaks ja juhib lende vahetult lennuvälja läheduses. Torni lennujuhtimise üheks aluspõhimõtteks on see, et lennujuht näeb lende füüsiliselt ehk aknast välja vaadates näeb lennukit ja selle informatsiooni baasil võtab vastu otsuseid," ütles AS-i Lennuliiklusteenindus juhatuse liige Üllar Salumäe möödunud aasta kevadel BNS-ile. "Kaugjuhtimistorni idee on asendada aknad ekraanidega ja füüsiline nähtavus tekitatakse seadmetega ehk kaamerate, sensorite ja seireseadmetega."

"Positiivne külg sellel on ka ohutuse poolelt, sest näiteks udu või tiheda lumesaju korral annab kombinatsioon kaameratest ja sensoritest tulevast infost parema ülevaate õhusõiduki asukohast kui aknast väljavaatamine," sõnas Salumäe.

Salumäe lisas, et tööjõukulusid see süsteem ei vähenda seni, kuni seda rakendatakse ainult ühel lennuväljal. "Lennujuhi olemasolu on ikka vajalik, lihtsalt tema asukoht on teine. Küll aga on võimalik tööjõukulusid kokku hoida, kui kaugjuhtimistorni rakendatakse mitmel lennuväljal ehk moodustatakse nii-öelda kaugjuhtimistorni keskus, kus üks lennujuht saab juhtida lende mitmel lennuväljal," rääkis Salumäe.

Lennuliiklusteeninduse AS on Salumäe sõnul sellel teemal suhelnud Tallinna Lennujaama ja Eesti Lennuakadeemiaga. "Hetkel oleme lepingu sõlmimisest kaugjuhtimistorni teenuse osutamiseks Tallinna lennuväljaga veel üsna kaugel, sest me püüame koostöös akadeemiaga välja töötada Eestisse sobivat kaugjuhtimistorni lahendust. Kui me selle kontseptsiooni valmis saame ja ka lennuamet sellele oma heakskiidu annab, siis võime alustada süsteemi ehitamist ja lepingute sõlmimist," ütles ta.

Kaugjuhtimistorni süsteemidest on turul olemas ja mõnes paigas kasutusele võetud rootslaste SAAB-i kaugjuhtimistorni tehnoloogia, lisas Salumäe. "Selle süsteemi tugevus seisneb selles, et teda on päris pikka aega arendatud ja tal on ka Rootsi lennuameti heakskiit ehk EL liikmesriigi järelevalveorgan on lähtudes kehtestatud sertifitseerimispõhimõtetest andnud sellele süsteemile oma heakskiidu.

Negatiivne külg selle süsteemi korral on selle hind ehk sellise süsteemi tasuvusaeg madala koormusega lennuväljadel saab olema väga pikk, ja enamasti sellistele lennuväljadele on see süsteem mõeldud," sõnas Salumäe, kelle hinnangul on Lennuliiklusteeninduse eesmärk leida SAAB-i toodetud süsteemist madalama hinnaga lahendus ja samas võimega hõlmata rohkem kui ühte lennujaama.

Palju uus kaugjuhtimistorni süsteem maksma võiks minna, ei osanud Salumäe veel öelda. "Hetkel on keeruline hinnata kaugjuhtimistorni kompleksi kogumaksumust, aga kui oleme kogu kontseptsiooni eeldatava maksumuse välja arvutanud, tuleb meil kindlasti teha ka kulu-tulu analüüs ja kaalume kindlasti ka kõiki rahastamise võimalusi," märkis ta.

Salumäe sõnas, et praegu süsteemiga tegeletakse ja kindlasti püütakse kasutada parimaid saadaolevaid ressursse ja teadmisi. "Hetkel on aga kogu projekt veel üsna algusfaasis," sõnas ta.

AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse liige ja käitusdirektor Einari Bambus ütles kevadel BNS-ile, et kaugjuhtimistorni idee oleks Tallinna Lennujaamale mõeldav lahendus ja süsteemi rakendamist võiks kaaluda kolmes lennujaamas.

"Kuressaare, Kärdla ja Tartu lennujaamades. Pärnu on kindlasti väga viimases järjekorras, Kihnu ja Ruhnu osas me ei räägi üldse. Oleme seda arutanud ja mõelnud, piisava usinuse juures oleks seda ilmselt viie aasta perspektiivis võimalik ellu viia," ütles Bambus. Ta lisas, et Tallinna Lennujaama jaoks tähendaks tornide kaugjuhtimissüsteemi kasutuselevõtt kindlasti korralikku kokkuhoidu tööjõukuludelt.

Kaugjuhitava lennujuhtimistorni tehnoloogia käivitamine on Põhja-Euroopa Funktsionaalse Õhuruumi (NEFAB), mis ühendab Eestit, Lätit, Norrat ja Soomet, üks strateegilisi eesmärke. Selle käivitamine on NEFAB-i üks 2017. aasta eesmärkidest.

Tagid:
kaugjuhtimissüsteem, lennujuhtimistorn, kaugjuhitav, LGS, Eesti AS Lennuliiklusteenindus, Läti, Eesti

Peamised teemad