18:13 17. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1215
  • RUB70.4625
Korruptsiooniga seotud süütegude arv tõusis rekordkõrgusele

Korruptsiooniga seotud süütegude arv tõusis rekordkõrgusele

© Sputnik / Руслан Кривобок
Uudised
lühendatud link
9311

Kui kuritegevuse üldine tase oli mullu koguni 11 protsendiga languses, siis korruptsiooniga seotud süüteod kasvasid, ulatudes rekordkõrgusele

TALLINN, 24. jaanuar — Sputnik. Kokku registreeriti mullu 557 korruptsiooniga seotud kuritegu, mis on kõigi aegade kõrgeim näitaja. Neist suurema osa ehk 64 protsenti moodustavad altkäemaksu kuriteod, vahendas BNS justiitsministeeriumi teadet.

Korruptsioonikuritegude arvu tõusu taga on eeskätt ametialased võltsimised, mida 2015. aastal registreeriti 65 kuritegu ning 2016. aastal 161 kuritegu. Selliste võltsimiste sisuks on näiteks sõiduki tehnoülevaatustel meelehea vastu antud sõiduki tehniline pass, kuhu märgiti sõiduk tehniliselt korrasolevaks, kuigi too seda ei olnud. 

Põhja-Eesti Regionaalhaigla
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kui mullu oli 557 korruptsiooniga seotud süütegu, siis aasta varem oli neid 450. Sealjuures on korruptsiooniteod kasvanud alates 2012. aastast. Siis oli neid 161, aasta hiljem juba 322 ning 2014. aastal 355, selgub justiitsministeeriumi statistikast.

Kuritegevuse üldine tase langes mullu 11 protsenti

Kuritegevuse üldine tase jätkas mullu langemist, alanedes võrreldes aasta varasema ajaga koguni 11 protsenti, sealjuures on languses ka tapmiste ja mõrvade arv.

2016. aastal registreeriti 28 986 kuritegu, mis on 3589 kuriteo võrra vähem kui 2015. aastal. Langus tuleneb eeskätt varavastaste kuritegude arvu vähenemisest, mida 2016. aastal registreeriti 12 372, samas kui 2015. aastal oli neid 14 966. 

Kuritegude arvu langust 2015. aastal mõjutas mõnevõrra karistusseadustiku muutmine, millega tõusis varavastaste väärtegude ja kuritegude piir 64 eurolt 200 eurole. 2016. aastal vähenes varavastaste süütegude ehk kuritegude ja väärtegude koguarv 15 protsenti.

Eestis registreeriti 2016. aastal keskmiselt 220 kuritegu 10 000 elaniku kohta. Keskmisest kõrgem oli kuritegevuse tase Ida-Virumaal 294 ja Harjumaal koos Tallinnaga 242 kuriteoga. Kõige madalam oli see näitaja Saaremaal 90 ning Hiiumaal 106 kuriteoga. Nende maakonnad on läbi aastate olnud kuritegevuse tasemelt vastavalt kas esimeste või viimaste hulgas.

Tapmiste ja mõrvade arv on jätkuvalt vähenenud. Ohvri surmani viis mullu 30 tapmist ja mõrva, katse staadiumisse jäi 14 kuritegu. Tunamullu oli tapmisi ja mõrvu koos katse staadiumisse jäänud süütegudega 50, 2014. aastal 55, 2013. aastal 62, 2012. aastal 80 ning 2011. aastal koguni 100.

Tapmisi on olnud kõige enam suurtes maakondades Harjumaal ja Ida-Virumaal. Viimase viie aasta jooksul on neis olnud märgatav langus, mis avaldub ka kogu Eesti näitajates. Võrreldes 2015.aastaga oli langus eeskätt Ida-Virumaal — 14 süüteolt seitsmele, samas Harjumaal oli langus väike 19 süüteolt 18-le. Valdav osa tapmistest on toime pandud alkoholijoobes ning ka enamik tapmiste ohvreid, eriti niinimetatud olmetapmistes, on olnud alkoholijoobes.

Joobes juhtide arv langes mullu neljandat aastat järjest

Joobes tabatud sõidukijuhtide arv langes möödunud aastal neljandat aastat järjest, samas pole joobekontrolli maht vähenenud. Kui 2015. aastal tabasid korrakaitsjad kriminaalse joobega juhte 3138, siis mullu oli neid 2016. Väärtegusid alustatu mullu roolijoodikute suhtes 3009, tunamullu oli see arvb 3314.

Võrreldes varasemate aastatega on langus olnud veelgi suurem. Nii oli 2014. aastal kriminaalse joobega juhte 3178 ja 2013. aastal 3513, väärtegusid algatati aga neil aastatel vastavalt 3458 ja 3432, märkis justiitsministeerium.

Joobes sõiduk juhtidelt konfiskeeriti mullu rekordarv sõidukeid: kriminaalmenetluses 201 sõidukit, nende hulgas ka mõned mopeedid, ning väärteomenetluses 37 sõidukit. 2015. aastal olid need näitajad vastavalt 166 ja 12 sõidukit.

Eesti on kontrollitud sõidukijuhtide arvult küll Euroopas tipptasemel, kuid siiski tabatakse hinnanguliselt vaid 1-2 protsenti joobes juhtidest.

Alaealiste kuritegevus langes mullu 1000 piirimaile

Viimastel aastatel pidevas languses olnud alaealiste kuritegevus jõudis mullu 1000 piirimaile. Alaealiste kuritegevus hakkas langema möödunud kümnendi teisel poolel. Näiteks kui 2008. aastal sooritasid alaealised 3105 kuritegu, siis 2010. aastaks oli see arv langenud 1788-ni ja 2014. aastaks 1342-ni.

Tunamullu toimus küll väike tõus, kui registreeriti 1428 alaealise sooritatud süütegu, mullu kahanes see näitaja aga rekordilise 1016-ni, selgub justiitsministeeriumi andmetest.

Alaealiste puhul on enamlevinud kuritegudeks kehalised väärkohtlemised, mis seisnevad peamiselt kaklustes, samuti vargused ja avaliku korra rasked rikkumised.

Tagid:
süütegu, altkäemaks, kasv, kuritegevus, korruptsioon, rekord, Justiitsministeerium, Eesti

Peamised teemad