14:50 20. Jaanuar 2020
Kuula otse
  • USD1.1108
  • RUB68.2495
Uudised
lühendatud link
16741

Rootsi ajaleht: ei pruugi tingimata olla paranoik, et ette kujutada, kuidas kulgeks „Ukraina stsenaarium“ siin, Eestis

TALLINN, 26. jaanuar — Sputnik. Intervjuus rootsi ajalehele Dagens Nyheter väitis president Kersti Kaljulaid, et on valmis „oma viletsas vene keeles" narvalastele meelde tuletama, et siinne riigikeel on eesti keel, edastab portaal InoSMI.

Kohe pärast kohtumist Eestis visiidil viibinud Ukraina ametikaaslase Petro Porošenkoga küsiti president Kersti Kaljulaidilt, kas nad arutasid ka Donald Trumpi ja selle üle, mida tema ametisseastumine Euroopa jaoks tähendab.

„Ei, me kumbki ei armasta oletusi teha. Trumpist me ei rääkinud," ütles Kaljulaid.

Võib-olla on nad tõesti ainukesed, kes nüüdseil päevil Trumpi üle ei arutle. Aga Putini nime mainiti kindlasti.

Baltimaad on Trumpi avaldustest ärevuses

Paari kuu pärast saabub Eestisse 800 briti ja 300 prantsuse sõdurit ning soomukid ja tankid, mis paigutatakse riiki alalise kohaloleku kokkuleppe alusel. NATO vägede edasinihutamist alliansi idapiiridele käsitletakse hädavajaliku abinõuna Venemaa ohjeldamiseks seoses tema tegevusega Ukrainas, meenutab ajaleht.

Rootsi väljaande arvates „ei pruugi tingimata olla paranoik, et ette kujutada, kuidas kulgeks „Ukraina stsenaarium" siin, Eestis: Moskvast juhitud rahutused etniliste venelaste hulgas koos küberrünnakute ja väärinfo edastamisega lähevad üle relvastatud konfliktiks." Kas NATO sel juhul sekkub?

Ameeriklaste valimiskampaania ajal lausus silmapaistev vabariiklane, Donald Trumpile ustav
Newt Gingrich, et Eesti on „Peterburi eeslinn", milise pärast USA vaevalt küll riskib Venemaa vastu sõda alustada.

Trump ise aga on korduvalt nimetanud NATO-t „iganenud" organisatsiooniks ja andnud mõista, et alliansi ülejäänud liikmed istuvad USA kaela peal. Trump seadis sellise organisatsiooni, kes „on iganenud, kuna ei suuda terrorismist jagu saada" vajalikkuse kahtluse alla ka pärast presidendiks valituks saamist.

Kersti Kaljulaid viitas Trumpi väljaütlemisi kommenteerides NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile. „Stoltenbergil oli võimalus Trumpiga vestelda. Ja Trump kinnitas talle, et NATO on oluline allianss ning jääb selleks mõlemal pool Atlandi ookeani. Me elame selles kindlas teadmises," lausus. „Eesti jaoks on väga oluline Varssavis vastu võetud otsus NATO sõdurite paigutamiseks Eesti pinnale."

„President Trumpil aga tasub järele mõelda, enne kui NATO suhtes midagi muutma asuda. Alati leidub midagi, mille vastu võib protestida. Kuid on olemas väärtused, mida mitte kunagi vaidlustada ei saa," lisas ta.

Kaljulaidi hinnangul eeldavad Varssavi kokkulepped, et NATO hakkab arendama veeldi aktiivsemat heidutuspoliitikat. Sellegipoolest on Kaljulaid tema jaoks raskesti tõlgendatavate Trumpi sõnumite tõttu veidi murelik. Ent ta ütleb, et tahab „vaadata, mis saab, sest tahab ju iga uus USA president korraldada suhetes venelastega „taaskäivituse", niipea kui ametisse astub.

„Monumendikriis" oli üksikjuhtum

„Peterburi eeslinn" oli muidugi torge hella kohta, kuid Eesti president leidis, et „meie suhted Ameerika Ühendriikidega on tugevamad kui üks ebaõnnestunud väljaütlemine".

Ka suhetes Moskvaga on Eesti omad kriisid minevikus läbi elanud. Siis, kui 2007. aastal otsustati nõukogudeaegne Teises maailmasõjas hukkunute mälestussammas Tallinna kesklinnast minema viia, ja üle saja inimese sai haavata.

Nädalajagu hiljem sai Eestile osaks küberrünnak, mis kujunes kogu riigi ajaloo vältel rängimaks. Valitsus teatas, et selle taga seisab Venemaa. Samal aastal toimunud sõjaväeparaadil aga süüdistas Putin Eestit „vaenuõhutamises" kahe riigi vahel.

Kas midagi sarnast võib uuesti aset leida ja saada alguseks Venemaa „hübriidsõjale" Eesti vastu?

Ei, „monumendikriis" oli üksikjuhtum, leiab Kaljulaid. Samas jääb ta kindlaks oma hukkamõistus Venemaa tegevusele rahvusvahelisel areenil.

„Selleks, et alustada sügavamat dialoogi, peab Venemaa muutuma. Sest nimelt Venemaa on agressiivne pool, Venemaa ei austa rahvusvahelist õigust. Seetõttu on ainsa liigutusega tavapäraste ärisidemete juurde tagasipöördumine seniajani lihtsalt võimatu."

„Viienda kolonni" pärast kartma ei pea

Kui briti ja prantsuse sõdurid Tapale oma sõjaväebaasi saabuvad, võetakse nad seal rõõmuga vastu. Tervelt 88% eestikeelsest elanikkonnast toetab NATO otsust riigipiiride tugevdamise kohta. Samas kiidab liitlaste alalise kohaloleku heaks vaid 29% Eesti venekeelsest vähemusest. Valdavalt venekeelse elanikkonnaga linnades, nagu näiteks Narva, on enamus meelestatud NATO vastu. Just sellistes paikades kardavad nii mõnedki „viienda kolonni" esilekerkimist.

„Venekeelne elanikkond ei ole homogeenne inimrühm," vaidleb Kaljulaid vastu. „Te võite kohata inimesi, kes toetavad Putinit ega arva, et Krimm on okupeeritud, kusjuures väljendavad seda puhtas eesti keeles. Samal ajal on meil kümneid tuhandeid vene emakeelega inimesi, kes austavad euroopalikke väärtusi. Nad on 25 aastat elanud vabal maal, kus neile on antud õigus avaldata oma arvamust."

Kersti Kaljulaidi eelkäija Toomas Hendrik Ilves keeldus põhimõtteliselt vene keelt õppimast. Tänane president aga ütleb ise, et tal ei ole midagi selles keeles kõnelemise vastu.

„Minu ametlik keel presidendina on eesti ja ainult eesti keel. Ning ma olen valmis sõitma, näiteks, Narvasse ning tuletama meelde, et meie riigikeel on eesti keel. Kui vaja, võin seda teha oma viletsas vene keeles. Parim viis suhelda on — rääkida selles keeles, mida inimesed kõige paremini oskavad," lausub Kaljulaid.

President ei taha osutada kaasmaalastele kui potentsiaalsetele reeturitele. Kuid ta leiab enesekriitiliselt, et Eesti oleks võinud venekeelse elanikkonna integreerimiseks märksa rohkem ära teha.

„Jah, meil oleks tulnud juba ammugi käivitada venekeelne riiklik telekanal. Tänasel päeval on see olemas. Aga tihtilugu on inimestel olnud raskevõitu eesti keelt õppima hakata, on esitatud igasuguseid tingimusi ja nii edasi. Pealekauba ei tohi unustada, et siis, kui me oma iseseisvuse saavutasime, oli meie riik väga vaene."

Tagid:
venekeelne, monument, erimeelsused, NATO, president, Kaljulaid, Trump, Kersti Kaljulaid, Donald Trump, Sankt-Peterburg, Narva, Eesti

Peamised teemad