21:19 05. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1094
  • RUB70.7798
Eesti Keele Instituut tähistab 70. sünnipäeva kahe raamatu esitlusega, illustratiivne foto

Eesti Keele Instituut tähistab 70. sünnipäeva kahe raamatu esitlusega

Dennis@Stromness
Uudised
lühendatud link
3330

Eesti Keele Instituut (EKI) esitleb oma 70. sünnipäeva tähistamise avaüritusel kolmapäeval kahte raamatut

TALLINN, 31. jaanuar — Sputnik. EKI tänavused esimesed väljaanded, mida juubeliaasta raames tutvustatakse, on Tõnu Tenderi raamat keelest ja haridusest ning Kihnu sõnaraamat, vahendas BNS.

Tenderi raamat „Keel + haridus = poliitika. Valik kirjutisi ja ettekandeid" püüab vastata küsimustele: Kui raisus on eesti keel? Miks mees naiseks muutub? Mitu riigikeelt peaks Eestis olema? Milleks meile Euroopa keelemapp? Kas dialekt ja dialektika on sugulased? Mida hakata peale kahe kirjakeelega? Millises järjekorras õppida võõrkeeli? Kas Euroopa Liidu ametlikud keeled on võrdsed? Kuidas sarnanevad võõrkeele õpe ja kokakunst? Mitmendal kohal on maailmas ilu poolest eesti keel?

Tender on keeleteadlane, EKI direktor alates septembrist 2015. Ta on töötanud varem 14 aastat haridusministeeriumis ning raamat sisaldabki peamiselt valimikku nende aastate tööst: kirjutisi keelepoliitikast, mitmekeelsusest, võõrkeelte oskusest, keeleõppest, väikese kõnelejaskonnaga keeltest ja murretest.

„Haridusministeeriumi vastutusalasse kuulub paljude muude ülesannete seas riigi keelepoliitika kavandamine ning keelevaldkonna korraldamine, " lausus Tender. „Seetõttu võib haridusministreid ka keeleministriteks nimetada. Eesti riigi üheks olulisemaks sümboliks lipu ja hümni kõrval on eesti keel. Eesti Keele Instituut on 70 aasta jooksul andnud kaaluka panuse selle sümboli kestmisse ja arendamisse ning see töö jätkub läbi aegade."

Eesti Keele Instituudis tegeldakse eesti keele uurimise ja arendamisega. Instituudi teadlased avaldavad igal aastal mitmeid raamatuid. Nüüd on väikeste murdesõnastike sarja viienda raamatuna valminud „Kihnu sõnaraamat". Sõnaraamatus on üle 6000 märksõna ja selle koostasid kihnlased Reene Leas, Reti Könninge, Silvi Murulauk ja saarlane Ellen Niit. Sõnaraamatu koostajatel olid abiks toimetajad Karl Pajusalu ja Jüri Viikberg ning Kihnu Kielekoja keeletargad.

„Tänu vastsele Kihnu sõnaraamatule on saanud suuremaks ka eesti keel. On ju keel otsekui mahukas kärg, kus kirjakeele ümber on kobardunud allkeeled — murded, ametialade oskuskeeled, koolisläng jm. Mida tüsedam on keelekärg, seda elusam ja tegusam keel," ütles EKI vanemmurdelingvist Jüri Viikberg. „Kirjakeel ei ole mitte ainult murrete pinnalt loodud, vaid toitub murretest jätkuvalt hiljemgi ja nii on need talle eluliselt vajalikud."

Raamat valmis Kihnu Kultuuri Instituudi, Eesti Keele Instituudi ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koostöös, selle kirjastas Eesti Keele Sihtasutus.

Raamatute tutvustamisüritust juhib Mart Juur.

Tagid:
sõnaraamat, juubeliaasta, keel, esitlus, haridus, raamat, EKI, Tõnu Tender, Eesti

Peamised teemad