10:29 05. Detsember 2020
Kuula otse
  • USD1.2159
  • RUB90.0679
Uudised
lühendatud link
244105

Rohkem kui kolmandik sakslastest ja itaallastest peavad Krimmi Venemaa osaks

TALLINN, 16. märts — Sputnik. Rohkem kui kolmandik sakslastest (36%) ja itaallastest (34%) peavad Krimmi Venemaa osaks, selgus Sputnik.Arvamused küsitluse tulemustest. Samamoodi arvab umbes veerand brittidest (26%) ja ameeriklastest (23%) ning viiendik küsitletud prantslastest. Küsitluse viis läbi uuringufirma TNS Global teabeagentuuri ja raadio Sputnik tellimusel.
Seejuures nende vastanute hulk, kes olid veendunud Krimmi kuulumises Venemaale, on ligikaudu võrdne vastupidisel arvamusel olijate osakaaluga ja vaid Prantsusmaal on rohkem neid, kes ei pea poolsaart Venemaa territooriumiks.

Küsitlus

Krimmi poolsaar – kelle oma ta on?
  • Oli, on ja jääb Venemaa osaks
    54.0% (61)
  • Osa Ukrainast – ei ole ilus kingitusi tagasi võtta
    41.6% (47)
  • Ma ei tea, kelle oma Krimm on
    4.4% (5)
Hääleta: 113

Kõige sagedamini peavad Krimmi Venemaale kuuluvaks sakslased, peamiselt noored. Prantsusmaal aga vastupidi, toetavad seda arvamust pigem eakamad inimesed — sellise vastuse andis umbes kolmandik üle 55-aastatsetst respondentidest.

Seejuures 51% ameeriklastest, 48% prantslastest, 44% brittidest, 24% itaallastest ja 23% sakslastest ei suutnud Krimmi kuuluvuse üle oma seisukohta öelda.

Eestis peetakse Krimmi ametlikult Venemaa poolt okupeeritud Ukraina territooriumiks. Krimmi Venemaaga ühendamise ja Ida-Ukrainas puhkenud konflikti tõttu kehtestati Venemaale sanktsioonid. Venemaa isoleerimiseks majandussanktsioonide kehtestamise algatajaks oli USA, kelle survel ühinesid sanktsioonidega Euroopa Liidu riigid, teiste hulgas ka Eesti.

Kas Teie arvates on Krimm Venemaa osa?
© Sputnik
Kas Teie arvates on Krimm Venemaa osa?

Krimmi referendum

22. veebruaril 2014 toimus Ukrainas riigipöörde tunnustega võimuvahetus. Ülemraada kõrvaldas president Viktor Janukovitši võimult, muutis põhiseadust ja määras uued presidendivalimised 25. maile. 23. veebruaril määrati Ülemraada määrusega Ukraina presidendi kohustetäitjaks Ülemraada esimees Oleksandr Turtšõnov.

Reaktsioonina Venemaa vastaste opositsionääride võimuletulekule puhkesid Lõuna- ja Ida-Ukraina linnades venekeelse elanikkonna toetuseks miitingud, millest paljud toimusid Venemaa lippude all. Krimmis ja Sevastoopolis kasvasid miitingud üle võimsaks venemeelseks liikumiseks.

11. märtsil 2014. aastal võttis Krimmi Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni regiooni sõltumatuse kohta Ukrainast ja kavatsusest ühineda Venemaaga.

16. märtsil toimus poolsaarel piirkonna edasist saatust otsustav referendum. Hääletussedelitele kanti kaks küsimust: "Kas olete Krimmi ühinemise poolt Venemaaga Venemaa Föderatsiooni subjekti staatuses?" ja "Kas te olete Krimmi Vabariigi 1992. aasta konstitutsiooni järgse Krimmi kui Ukraina osa poolt?". Enamus hääletanutest (96,77%) pooldasid Venemaaga ühinemist. Krimmi referendumikomisjoni esimehe Mihhail Malõševi andmetel oli osalus referendumil 81,3%.

17. märtsil võttis Krimmi Ülemnõukogu referendumi tulemuste põhjal vastu määruse sõltumatuse kohta Ukrainast. Ühtlasi tegi Parlament ettepaneku Krimmi võtmiseks Venemaa Föderatsiooni koosseisu föderatsiooni subjekti staatuses.

 

18. märtsil allkirjastasid Venemaa president Vladimir Putin, Krimmi juhtkond ja Sevastoopoli linnapea lepingu Krimmi Vabariigi ja Sevastoopoli ühinemisest Venemaaga.

Tagid:
küsitlus, Ukraina, Krimm, Venemaa

Peamised teemad