01:15 15. Juuli 2020
Kuula otse
  • USD1.1375
  • RUB80.8370
Uudised
lühendatud link
12610

Avalikuks said 2018. aasta Euroopa kultuuripärandi märgise nominendid, nominentide hulgas on ka Eesti ja Läti mõisad

TALLINN, 22. aprill — Sputnik. Märgisele, mis omistatakse EL-is asuvatele objektidele, millel on tähtis roll Euroopa ajaloos ja kultuuris kandideerivad Eestist Raikküla, Kõue, Kiltsi, Lasila, Kukruse ja Sangaste ning Lätist Belava ja Liepa mõisad, vahendab Kultuuriministeerium.

Keskmeks on mõisatega seotud ajaloolised isikud, kes olid kultuuri-, hariduse või teaduse valdkonnas mõjukad nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Märgist antakse välja alates 2011. aastast.

Eesti on tunnustuse saanud kaks korda, 2014. aastal pälvis märgise Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone Tallinnas ja 2016. aastal Tartu Ülikooli ajalooline linnak.

Neid võib eksponeerida kui Eesti üht visiitkaarti

Sajad säilinud ajaloolised mõisad on kaasajal Eesti ühed atraktiivsemad vaatamisväärsused. Mõisate hiilgeajal sadakond aastat tagasi oli Eestis kokku 1245 peamõisat. Siia lisandus veel 108 pastoraati ehk kirikumõisat ning ligi kuussada karjamõisat — seega kokku üle kahe tuhande mõisasüdame.

Esinduslike mõisakomplekside massiline ehitamine algas suuremas mahus 1760-ndate aastate paiku, kestes enam kui poolteist sajandit kuni Esimese maailmasõjani. Kõik meie päevini säilinu on üksikute eranditega rajatud just tollal.

Esinduslikud mõisasüdamed olid kujundatud tihti suurejooneliste ansamblitena, kus kesksel kohal asunud lossitaolist peahoonet ümbritsesid vahel kuni kümnete hektarite suurused pargid koos lehtlate, skulptuuride, veekogude ja sildadega. Peahoone ees paiknes tavaliselt ringtee, nn auring, mille ääres asetsesid tavaliselt mõisa tähtsaimad majandushooned — ait ja tall-tõllakuur. Ülejäänud hooned paiknesid vahetus läheduses. Peahoone taga oli tavaliselt park.

Sadakond säilinud mõisat on kaasajal õnneks tippkorras ning leidnud sobiva kasutuse kas koolina, vallamajana, rahvamajana, ürituste korraldamise paigana, muuseumina, eksklusiivse eramu või residentsina vms. Neid võib häbenemata eksponeerida kui Eesti üht visiitkaarti. Samas on ka hävinud, varemeis või ümber ehitatud mõisakompleks omalaadne ajaloo mälestusmärk, kus vähemalt säilinud park ja sihiteed annavad tunnistust kunagisest kuulsusrikkast ajaloost. (Allikas: Eesti mõisaportaal)

Tagid:
nominent, mõisad, kultuuripärand, ajalugu, kultuur, Kultuuriministeerium, Euroopa, Eesti

Peamised teemad