07:41 23. Jaanuar 2020
Kuula otse
  • USD1.1088
  • RUB68.6934
Uudised
lühendatud link
NATO idarindel (273)
100965

Eesti on sõjalise võimekuse poolest maailma relvajõudude reitingus 110. kohal ja Balti riikidest viimane

TALLINN, 27. juuni — Sputnik. Seda kinnitab värske Global Firepower Index, mis hindas erinevate kriteeriumide järgi ametlikele andmetele tuginedes maailma 131 riigi armeede sõjalist võimekust.

Reitingu esikolmik on endine: USA, Venemaa ja Hiina, järgneb pika vahega India. Euroopa Liidu võimekaimaks on tunnistatud Prantsusmaa armee, mis on üldreitingus viiendal kohal.

Sobiv aeg täiendada poliitilise vastasseisu tuules varusid, illustratiivne foto
© Sputnik / Оксана Джадан

Mis puutub Balti riike, siis uuringu kohaselt on kõige võimekam Leedu kaitsevägi, mis on 97., Läti 103. ja Eesti kaitsevägi 110. kohal. Vaatamata kaitsekulutuste kasvule on Eesti aastaga reitingus langenud kolme koha võrra.

Venemaa Teaduste akadeemia Euroopa instituudi Euroopa julgeoleku osakonna juhataja Dmitri Danilovi sõnul kulutasid Balti riigid 2014. aastal kaitsevajadusteks umbes miljard dollarit, kahe aasta pärast kulub selleks 1,5 miljardit ja 2020. aastal kavatsetakse kaitsevajadusteks kulutada 2 miljardit dollarit. Tema hinnangul on see selliste väikeste riikide jaoks väga suur summa.

Seejuures nõuavad Eesti, Läti ja Leedu USA-lt täiendavate sõjaliste kulutuste tegemist, et paigutada nende riikide territooriumile alaliselt raketitõrjesüsteemid Patriot. Pentagonis rõhutatakse, et tegemist on eranditult piirkonna kaitsevõime tugevdamisega Venemaa-poolse võimaliku sõjaohu suurenemise kontekstis. 

NATO liikmeks olev Eesti on üks väheseid riike, kes täidab kaitsekulutusteks SKT-st 2% eraldamise kohustust. 2017. aasta riigieelarves on riigi kaitsekulud tõusnud 2,17%-ni SKT-st moodustades 477 miljonit eurot. Jätkub idapiiri väljaehitamine. NATO liitlasvägede vastuvõtuks vajaliku taristu loomiseks on sel aastal eraldatud 30 miljonit ja liitlaste kohaloleku tagamiseks 7,5 miljonit eurot.

Vastavalt Stockholmis tegutseva rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi (Sipri) avaldatud ettekandele olid 2016. aastal maailma kaitsekulutused 1,686 triljonit dollarit, kusjuures naftat tootvad riigid on neid vähendanud, Euroopa aga 2,4% suurendanud. Eelmisel aastal suurendasid kaitsekulutusi praktiliselt kõik Euroopa riigid peale Belgia, Rootsi ja Iirimaa.

Kõige suurem kaitsekulutuste kasv oli Lätis 44% ja Leedus 35%. Itaalia suurendas kaitsekulutusi 11%, seletades seda vajadusega toetada oma kaitsetöötust. Planeedi kaitsekulutused on kasvanud juba teist aastat järjest, kuid ei ole veel saavutanud 2011. aasta kõrgtaset, kui need ulatusid 1,899 triljoni dollarini.

Teema:
NATO idarindel (273)

Samal teemal

NATO kindral: õhuintsidentides ei ole märgata Venemaa vaenlikkust
NATO hõivab geopoliitilise ruumi
Meelespea lätlannadele: enne kui NATO sõdurile ära öelda, mõtle kaks korda järele
NATO riigid peavad kohtu ette astuma
NATO miinitõrjegrupp osaleb õppusel Baltops
Russofoobia kaart NATO kaardipakis
Sõda lahti? Ei, vaid NATO õppused
NATO lahingugrupid harjutavad õppusel Saber Strike
Itaalia on NATO lõunatiiva oluline liitlane
NATO tõstab kaitsekulutusi
Baltimaad on muutunud NATO sõjaväebaaside teenindusalaks
Tagid:
võimekus, uuring, kaitsevägi, kaitsekulutused, EL, NATO, maailm, Hiina, Eesti, USA, Balti riigid, Venemaa

Peamised teemad