13:03 23. August 2017
Tallinn+ 14°C
Kuula otse
Eesti on EL Nõukogu eesistuja 1. juulist kuni 31. detsembrini 2017. aastal

Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik

© Sputnik / Вадим Анцупов
Uudised
lühendatud link
Eesti - Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja (86)
3210

Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 2017. aasta juulist detsembrini, aidates poole aasta jooksul kujundada EL-i nõukogu seisukohti ning juhtides töörühmade tööd

TALLINN, 1. juuli — Sputnik. Euroopa Liidu Nõukogu (ja selle eelkäijate) eesistujariigid on vahetunud iga poole aasta takka juba 1958. aastast, Eestile eelneb 2017. aasta esimesel poolel Malta ja järgneb 2018. aasta algul Bulgaaria. Eesti kuulub ühte eesistumistriosse Bulgaaria ja Austriaga, seisab Eesti EL-i Nõukogu eesistumise kodulehel

Eesti eesistumise prioriteedid ja sümbol

Eestil kui eesistujariigil on neli prioriteeti: avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa, turvaline ja kaitstud Euroopa, andmete vaba liikumine ja digitaalne Euroopa ning kaasav ja kestlik Euroopa. Loe täpsemalt Eesti eesistumise prioriteetidest.

Nõukogu eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Kolm järjestikust eesistujariiki lepivad kokku ühisprogrammis, et kindlustada oluliste teemade käsitlemine 18 järjestikuse kuu jooksul. Eesti, Bulgaaria ja Austria ühisprogramm kinnitati 20. juunil 2017 üldasjade nõukogus.

Vahetult enne eesistumise algust valmib Eesti eesistumise sisuprogramm, mis koondab kõik teemad, millele Eesti rohkem tähelepanu tahab suunata. 

Eesistumisest ja Eestist kõneleb Eesti tasakaalu kujundi ning looduse ja digiühiskonna ühendamise kaudu. Loe täpsemalt Eesti eesistumise sümbolist ja Eesti eesistumise loost

Välisprogramm ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamine

Eesti ELi nõukogu eesistumise ja EV100 rahvusvaheline programmi eesmärk on tutvustada Eestit maailmas laiemalt. Programmiga toetatakse enam kui 150 kultuuri, hariduse-, teaduse ja tehnoloogiateemalise ürituse toimumist välisriikides 2017. ja 2018. aastal. Üritused valiti välja ligi 400 ettepaneku hulgast.

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise avas suurejooneline vabaõhukontsert. Neljapäeval, 29. juunil toimus Vabaduse väljakul Eesti Euroopa Liidu Nõukogu algust tähistav tasuta kontsert ja piknik. Kahel laval esinesid õhtu läbi Eesti armastatud muusikud ja kollektiivid, kokkutulnuid tervitasid Euroopa Ülemnõukogu president Donald Tusk, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas.

Eestis toimub 223 sündmust

Eesistujariik korraldab liikmesriikide valitsusi esindava Euroopa Liidu Nõukogu istungeid ja ligi 200 töörühma tööd, esindab Nõukogu tervikuna ning kaitseb selle seisukohti läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Parlamendiga.

Algselt Eesti Vabariigi 100. aastapäevale 2018. aastal planeeritud eesistumisperiood tuli ootamatult poole aasta võrra ettepoole, kui rahvahääletuse tulemusel võeti Suurbritannias vastu otsus Euroopa Liidust lahkumiseks ning seetõttu tühistati 2016. aastal Suurbritannia eesistumine 2017. aasta teisel poolaastal.

Suurbritannia loobumisega seoses kaaluti ka võimalust jagada periood Eesti ja Malta vahel, pikendades kummagi eesistumist kolme kuu võrra, kuid sellest lahendusest siiski loobuti. 

Eesistumise korraldusmeeskonda juhib Piret Lilleväli, Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja. Eesti eriesindaja Nõukogu eesistumise ajaks on Eesti senine alaline esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas, kelle ülesandeks saab esindada Eestit Euroopa Parlamendi plenaaristungitel, kaitstes seal EL-i Nõukogu ühiseid seisukohti.

Kokku on eesistumisega seotud ligi 1300 inimest, kellest umbes 300 pakuvad tugiteenuseid, enamik aga tegutseb ekspertidena. Uusi töökohti luuakse siiski vaid umbes 300, neist kolmandik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Brüsselis. Enamjaolt suunatakse eesistumisega tegelema juba varem riigisektoris töötavad inimesed. 

Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ettevalmistused algasid 2012. aastast. 2015. aastal valmis eesistumise tegevuskava ning selle põhjal ka keskne eelarve vajalikeks tegevusteks. Eesistumise ettevalmistusi koordineerib Riigikantselei.

Eesistumisega seoses leiab Eestis aset 223 sündmust, neist 11 toimub ministrite tasemel. Ürituste peamine toimumiskoht on Tallinna Kultuurikatel, väljaspool Tallinna toimuvast 9 sündmusest enamik leiab aset Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

Brüsselis toimub eesistumise ajal üle 2000 kohtumise. Riigikogu kavatseb Eestis seoses eesistumisega korraldada seitse üritust, millest ELi parlamentide peasekretäride istung ja ELi spiikrite konverents jäävad 2018. aasta esimesse poolaastasse.

Eesistumise eelarves on 75 miljonit eurot, sellele lisandub 3 miljonit eurot koolitusteks Euroopa Sotsiaalfondist.

Allikas: Vikipeedia

Teema:
Eesti - Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja (86)
Tagid:
eesistujariik, prioriteet, avamine, eesistumine, Euroopa Nõukogu, EL, Eesti

Peamised teemad