22:10 02. Juuli 2020
Kuula otse
  • USD1.1286
  • RUB79.4434
Uudised
lühendatud link
28332

Venemaa uuendused tankisõja valdkonnas sundisid Norrat välja vahetama seni relvastuses olnud tankitõrjerelvad

Jonathan Marcus, BBC kaitsepoliitika ekspert

Venemaa uuel tankil T-14 "Armata" on uus aktiivkaitsesüsteem (Active protection system — APS), mis tekitab probleeme tervele tankitõrjerelvade põlvkonnale, sealhulgas ka Norra maaväe relvastuses olevale Ameerika päritolu tankitõrjeraketile Javelin.

Sellest rääkis Briti brigaadikindral Ben Barry Londoni rahvusvahelisest strateegiliste uuringute instituudist (International Institute for Strategic Studies).

Tankid Armata.
© Sputnik / Владимир Астапкович

APS võib muuta praegu relvastuses olevad tankitõrjerelvad vähemefektiivseks, kuid tegelikult ei muretseta paljudes lääneriikides selle pärast eriti.

Vene kaitseministeerium näitas kaadreid "Armatast" >>

Mõnedes riikides uurivad ja katsetavad teadlased eesmärgiga varustada sellise aktiivkaitsesüsteemiga ka oma soomustehnika. "Kuid seejuures ei arvesta nad soovimatuid tagajärgi oma tankitõrjerelvadele," märkis Barry.

Norra on üks esimesi selle probleemi kallale asunud NATO riike. Tema viimases, 200-350 miljoni krooni (24-42 miljoni dollari) mahus relvaostukavas nähakse ette vahendid tankitõrjerakettide Javelin väljavahetamiseks, et "säilitada raske soomustehnika efektiivne tõrjevõimekus".

Tuleb soetada tankitõrjerakett, mis APS-st läbi tungib. 

Kuidas APS töötab:

1. Vastane laseb tanki suunas välja tankitõrjeraketi.

2. Seadmed fikseerivad raketi lähenemise.

3. Jälgimisradar arvestab välja raketi kulgemistrajektoori.

4. APS laseb välja vastulaengu.

5. Vastulaenguga tankitõrjerakett hävitatakse.

APS on järjekordne etapp igaveses mürk-vastumürk olelusvõitluses.

Selles vastasseisus on eduseisus kord üks kord teine element. Kunagi polnud lahinguväljal vastast turvistes ja raudrüüdes rüütlitele. Kuid tulirelvade areng ja levik lõpetas raudrüüdes ülikute ülemvõimu.

Kas Venemaa kujutab ohtu NATO-le >>

Teise maailmasõja aegadest on lahinguvälju valitsenud kaasaegsed rüütlid — soomustatud lahingumasinad – tankid.

Loomulikult võib tanki hävitada vastase tankide suurtükitulega. Kui teil on piisavalt võimas suurtükk ja suure lennukiirusega mürsk, võite te sellega läbistada ka kõige paksema soomuse. Tankid on haavatavad ka teiste relvasüsteemidega. Nende vastu võitlemiseks ongi aktiivkaitsesüsteemid mõeldud. 

Pärast Teist maailmasõda tekkis terve perekond kergeid ja mobiilseid tankitõrjerelvi. Kuna neid kasutab jalavägi, pole neil tankisoomuse läbistamiseks vaja kiirust ega massi. Kasutatakse keemilist reaktsioon. Nendes süsteemides tekitab tanki soomuse tabades kumulatiivjuga, mis läbib tankisoomuse ja tungib tanki sisemuse.

Т-14 Armata
Министерство обороны РФ

Tankikonstruktorid püüavad omakorda luua sellistele relvasüsteemeidele tõrjemeetmeid. Selleks on reaktiivpaneelid, mis nende tabamisel lõhkevad väljaspool tanki soomuskatet ja hävitavad kumulatiivlaengu enne, kui see soomust läbistada jõuab ning täiendavad soomuskihid, mille tõttu tankitõrjerelva laeng lõhkeb väljaspool tanki sisemust.

Kuhu antakse esimesed "Armatad" >>

AKS-s kasutataks täiesti uut kontseptsiooni. Sisuliselt on tegemist radaritega varustatud tankitõrjeraketitõrje süsteemiga, mis on võimeline tuvastama läheneva tankitõrjeraketi ja vastutulistatava laenguga selle kas hävitama või kõrvale juhtima. 

Selle valdkonna liidriks on tõusnud Iisrael. Viimastel katsetustel Gazas osutus tankidele Merkava paigaldatud APS üsnagi edukateks.

Ameeriklased uurivad Iisraeli aktiivkaitsesüsteemi tõhusust oma programmi Trophy raames. Asja vastu on ilmutanud huvi ka Ühendkuningriik, hollandlased aga on otsustanud varustada oma lahingumasinad Iisraeli tõrjesüsteemidega.

Illustratiivne foto
© Estonian Defence Forces http://pildid.mil.ee/

Soomukid, millele on paigaldatud aktiivkaitsesüsteemid, võivad tõrjuda ka paljusid teisi relvasüsteeme alates kantavatest RPG tankitõrjerelvadest lõpetades kaasaegsete tankitõrjerelvadega nagu Venemaa "Kornet".

Sõda 2023 — tuli vaba. I osa >>

Briti kindral Ben Barry märgib, et seoses Venemaal ilmunud aktiivkaitsesüsteemiga tuleb ka NATO relvastuses olevate tankitõrje relvasüsteemide moderniseerimisega tegelda. Norra on juba astunud selles osas konkreetseid samme ja teistel NATO riikidel tuleb teha sedasama.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
tankitõrjerelv, tank, analüütika, sõjaväemasin, APS, Javelin, T-14 "Armata", BBC, NATO, Jonathan Marcus, Norra, Venemaa

Peamised teemad