22:25 20. August 2017
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
Illustratiivne foto

Euroopa Kohus keelas naistel nägu varjata

© Flickr / exit 1979
Uudised
lühendatud link
19630

Eesti võib keelustada niqāb'i kandmise, kartmata moslemi naiste poolt kohtuhagisid – Euroopa inimõiguste kohus asus vaidluses islami kogukondadega Euroopa riikide valitsuste poolele

ТАLLINN, 12. juuli — Sputnik, Аleksei Toom. Еuroopa inimõiguste kohus keeldus järjekordselt toetamast Euroopa islami kogukondade esindajate hagiavaldust võimude keelu vastu kanda naistel avalikes kohtades niqāb'i. Seekord vaidlustasid kogu nägu varjava peakatte kandmise keelu Belgia moslemid. Eesti valmistub vastu võtma samalaadse sisuga seadust, kuigi praegu ei ole seda kellegi suhtes vastu võtta.

Luksemburgi inimõiguste kohus toetas oma 11. juulil langetatud otsuses Belgia võime, kes on keelustanud ühiskondlikes kohtades osaliselt või täielikult nägu varjavate rõivaesemete kandmise. Samasugused piirangud kehtestati eelnevalt terves reas Euroopa riikides, kus täheldatatakse moslemi immigrantide arvukuse kasvu. Mõned õigusenõudjad leiavad, et igasugune võimude sekkumine moeküsimustesse või riietumistavadesse rikub inimõigusi.

Võtke see kohe seljast! Prantslased tahavad mosleminaisi randades "lahti riietada" >>

Kahes samalaadsea kohtuasjas — "Samia Belcacemi ja Yamina Oussar Belgia vastu" ning „Fouzia Dakir Belgia vastu" — jõudis kohus järeldusele, et 2008. aastal mõnedes riigi omavalitsustes ja 2011. aastal kogu riigi territooriumil kehtestatud keeldu ei saa lugeda diskrimineerivaks ei nende kolme naise vastu ega moslemite suhtes tervikuna. Kohus leidis, et keeld ei riku kellegi õigusi ega ole vastuolus inimõiguste konventsiooniga. Keeld kaitseb „teiste inimeste õigusi ja vabadusi", mis on „demokraatlikus ühiskonnas hädavajalik".

Kohtunikud manitsevad ettevaatlikkusele

2012. aasta mais Brüsseli Molenbeeki linnajaos, kus elab kompaktselt koos moslemi kogukond, puhkesid seepeale, kui politsei nõudis tänaval kõndivatelt naistelt nägu katvate niqāb'ide eemaldamist kohaliku ulatusega tänavarahutused.

Riigikogu lükkas burkakeelu eelnõu tagasi >>

В 2014. aastal ei rahuldanud seesama Euroopa inimõiguste kohus Prantsusmaa moslemite hagiavaldust, millega püüti vaidlustada riigi valitsuse keeld 2010. aastast nägi varjavate peakatete ja rõivaesemete kandmise kohta. Samal ajal kutsus kohus valitsust olema sedasorti seaduste vastuvõtmise ja kinnitamise osas ettevaatlikum, kuna eksisteerib oht nende kuritarvitamiseks ja stereotüüpide nuumamiseks elanikkonna teadvuses. Keeld iseendast, nagu leidis enamik kohtunikest, ei riku usutunnistuse vabaduse põhimõtteid ja on ette nähtud kindlustama „austust vähimagi osa suhtesavatud demokraatliku ühiskonna väärtustest„, mille hulka kuulub ka avatus sotsiaalsetks suhtluseks.

Niqāb'ides naisi seni ei ole, aga seadus tule

Moslemi riietumistavade teema ei ole Eesti jaoks eriti aktuaalne, kuivõrd siin pole teadaolevalt nähtud mitte ühtegi inimkonna kaunima poole esindajat oma nägu niqāb'i või burkaga (või parandžaaga) varjamas. Tõsi küll, märgatud on traditsioonilistes moslemi pearättides neiduse ilmumist supermarketitesse, mis tekitab turvameestes närvilisi ehmumisi. Kuid kohalikud rahvuslased räägivad radikaalsete moslemite peatsest invasioonist ja niqāb'idega seotud probleemide vältimatust esilekerkimisest.

Katseid võtta vastu seadusemuudatused, mis keelaksid naistel (aga samas ka meestel, et keegi ei tunneks ennast kuidagi kõrvaletõrjutuna) ühiskondlikes paikades nägu kinni katta tehakse juba mitmendat aastat. 2015. aastal esitas Eesti justiitsministeerium ettepaneku keelata niqāb'ide ja parandžaade kandmine haiglates, koolimajades ja teistes riiklikes asutustes. Kuid tõenäoliselt mattis täielik huvipuudus selle küsimuse suhtes valvsate juristide algatuse kalevi alla.

2016. aasta sügisel esitas rahvusmeelne opositsioonierakond EKRE parlamendile seaduseelnõu, mis näeb ette kõigi eelmainitud peakatete keelustamise. Dokument aga toetust ei pälvinud, kuna pidas silmas eranditult moslemeid, mis arvati ebademokraatlikkuse ja sallimatuse ilminguks. Käesoleva asta mais avaldsatud teadete kohaselt on samalaadse sisuga „siledam" ette valmistatud riigi justiitsministeeriumis. Seega võib oodata, et niqāb saab peatselt, pärast suvepuhkuste perioodi, Eestis keelustatud.

Šariaadi seadused näo varjamist ei nõua

Väärib märkimist, et šariaadi seisukohast peetakse moslemi naistele kohustuslikuks hidžaabi kandmist, kuid niqāb´i ega muude täielikult nägu varjavad peakattes ei ole islami ettekirjutuste kohaselt naistele üldse kohustuslikud. Eesti inimõiguslase Aleksei Semjonovi vaatenurgast on ei riku sedasorti atribuutika kandmise keeld vähimalgi määral usklike moslemite õigusi, see põhineb turvalisus- ja õiguskaitselistel kaalutlustel.

EKRE soovib keelata Eestis burka kandmise >>

Läti kavatseb samuti niqāb´i d keelustada. „Kõigi kolme naise puhul, kes neid kannavad," ironiseerib Läti seadusandjate sääraste kavatsuste üle Läti Sputnik. Lõppenud juunikuu viimastel päevadel kavatses riigi justiitsministeerium anda valitsuskabinetile läbivaatamiseks üle seaduseelnõu avalikes kohtades nägu varjava rõivastuse keelustamiseks. Seegi tõik tähendab, et erinevalt Eestist on Lätisse juba ilmunud esimesed spetsiifiliste peakatete kandjad.

Tagid:
niqab, Euroopa Inimõiguste kohus, Eesti

Peamised teemad