07:15 23. September 2018
Kuula otse
  • USD1.1759
  • RUB78.5108
Ministrid kinnitasid Euroopa toetust Pariisi kokkuleppele, illustratiivne foto

Ministrid kinnitasid Euroopa toetust Pariisi kokkuleppele

© FreeImages / sanja gjenero
Uudised
lühendatud link
13 0 0

Euroopa Liidu keskkonnaministrite mitteametliku kohtumise teisel päeval Tallinnas kinnitasid ministrid veelkord Euroopa vankumatut toetust Pariisi kokkuleppele

TALLINN, 15. juuli — Sputnik. "Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 40% ning sellest lubadusest peame me kinni. See ei ole alati lihtne, kuid pikas perspektiivis on see kasulik nii meie planeedile kui ka inimeste heaolule ning konkurentsivõime jaoks," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler, vahendab Keskkonnaministeerium. 

Saksa kantsler Angela Merkel G20 tippkohtumisel
© Sputnik / Михаил Климентьев

"Ka G20 riikide liidrid kinnitasid nädal tagasi toimunud tippkohtumisel, et majanduskasv ja keskkonnahoid peavad käima käsikäes ning Pariisi kokkulepet tagasi ei pöörata," lisas Kiisler.

G20 liidrid: Pariisi kliimalepe on pöördumatu >>

Kiisler märkis, et ka Eesti eesistumise prioriteedid aitavad kaasa Pariisi kokkuleppe rakendamisele. Prioriteetideks on muu hulgas ka EL-i kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi reform, kauplemissüsteemi väliste sektorite heite vähendamine ning puhta energia paketiga edasiminek.

Ministrid rõhutasid, et kliimamuutustega võitlemisel on oluline roll koostööl. Sellesse peavad panustama kõik: avalik sektor, kohalikud omavalitsused ja kogukonnad.

Euroopa Kliima Sihtasutuse tegevjuht Laurence Tubiana, Royal Dutch Shelli president Charles O. Holliday ning suursaadik Seyni Nafo jagasid oma kogemusi ja teadmisi kodanikuühiskonna, erasektori ja arenguriikidega koostöö kohta.

Keskkonnaminister Kiisler ütles, et Euroopa Liit jätkab rahvusvahelisse kliimakoostöösse investeerimist, et vähendada kliimamuutustega seotud riske. 2015. aastal eraldasid Euroopa Liit ja selle liikmesriigid kokku 17,6 miljardit eurot. 

Pomerants: Pariisi leppe jõustmine nõuab tegevusi >>

"Kliimamuutuste tagajärgedega võitlemisel ei tohiks ükski riik jääda üksi. Lõpuks mõjutab see meid kõiki, " lisas Kiisler. "See põhimõte peaks olema juhiseks novembris toimuvatel rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel Bonnis."

EL-i positsioonid Bonni kliimakonverentsiks kinnitatakse oktoobris toimuval keskkonnaministrite nõukogul.

Üheksateist G20 liidrit ei jaga USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni kliimapoliitikat, ütles Saksa kantsler Angela Merkel Hamburgis. Merkeli sõnul kinnitasid need 19 liidrit, et Pariisi kliimalepe on pöördumatu, ent USA positsiooni nimetas ta kahetsusväärseks.

USA president Donald Trump teatas, et viib USA Pariisi kliimaleppest välja, vahendas Sputnik Eesti suve alguses. Trump ütles, et Pariisi kliimalepe on näide sellest, kuidas Washington on liitunud kokkuleppega, mis seab USA ebasoodsasse olukorda võrreldes teiste ettevõtetega, mis saavad sellest kasu.

"See lepe mitte ainult ei sea meie kodanikele karme majanduspiiranguid, vaid see ei vasta ka meie ideaalidele. Inimesena, kes sügavalt hoolib keskkonnast — ma tõesti hoolin —, ei saa ma südametunnistuse järgi toetada lepet, mis karistab USA-d ja seda see teeb," rääkis president.

Pariisi kliimalepe jõustus >>

2015. aasta detsembris toimunud Pariisi kliima konverentsil (COP 21) võtsid 195 riiki vastu globaalse, õiguslikult siduva kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks. 

Kokkulepe näeb ette globaalse tegevusplaani ohtlike kliimamuutuste ärahoidmiseks eesmärgiga hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C. Selleks lasub riikidel kohustus võtta meetmeid oma saastenumbrite (õhku paisatavate kasvuhoonegaaside heitkoguste) tuntavaks vähendamiseks. 

Jäätmed võivad olla väga väärtuslik ressurss >>

EL keskkonnaministrid arutasid mitteametlikul kohtumisel Tallinnas ka ökoinnovatsiooni ja jätkusuutlikumale eluviisile ülemineku kiirendamise teemadel, vahendas Sputnik Eesti eile.

Üks ÜRO kestliku arengu eesmärkidest on jätkusuutlikud tarbimis- ja tootmisharjumused. Selle saavutamiseks tuleb senine lineaarne majandusmudel, mis toimib põhimõttel võta-tooda-raiska, asendada ringmajanduse mudeliga, kus rõhk on ressursside ja materjalide taaskasutusel ja korduskasutusel. Ringmajandus vajab ka uuenduslikke disaini- ja tootmismeetodeid, korralduslikke süsteeme ja ärimudeleid

Eesti firma muudab Biškeki prügimäe pargiks >>

Tagid:
loodus, keskkond, kliima, toetus, Pariisi kliimalepe, Keskkonnaministeerium, G20, Siim Kiisler, Euroopa, Eesti, Tallinn

Peamised teemad