23:51 18. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1144
  • RUB71.3066
Ameerika sõjaväelased ei ole rahul pikkade rotatsiooniperioodidega

Parem siis juba Afganistani: USA sõdurid ei taha Euroopas teenida

© Flickr / Minnesota National Guard
Uudised
lühendatud link
11421

Ameerika sõjaväelased ja nende sugulased ei ole rahul pikkade rotatsiooniperioodidega

TALLINN, 2. september — Sputnik. Pentagon kulutab liiga palju vahendeid oma Euroopas ja Lõuna-Koreas paiknevate väekontingentide roteerimisele. USA-l oleks kasulikum paigutada sinna alalised üksused. Roteerimispõhimõttega ei ole rahul ka sõjaväelased, kes erinevalt samapikkadest lähetustest näiteks Afganistani ei saa niinimetatud "lahingutasu", kirjutab ajakiri "Newsweek", mille venekeelse teksti toob ära "Inosmi"

USA senaator soovib Ameerika sõdurite alalist kohalolu Balti riikides
© Estonian Defence Forces http://pildid.mil.ee/

Kõik on alalise paiknemise poolt

Külma sõja ajal oli raja taga sadu tuhandeid USA sõjaväelasi, kuid praegu on USA sunnitud oma kontingenti iga üheksa kuu tagant vahetama, et tagada alaline, ehk nagu seda veel nimetatakse, "pidev" kohalolek, mis võimaldaks tagada tegusat heidutust mõistlike kulutustega, kirjutab Strateegiliste uuringute instituudi teaduslik töötaja John R. Deni USA ajakirjas Newsweek avaldatud artiklis. 

USA senaator soovib Ameerika sõdurite alalist kohalolu Balti riikides >>

Tema sõnul kulutab kaitseministeerium sõjalise kohaloleku tagamiseks Euroopas ja Lõuna-Koreas rohkem vahendeid, kui algselt planeeritud oli. Kui võtta vaid jooksvad kulud, ilma taristusse tehtavate investeeringuteta, läheb alaline kohalolek rotatsioonisüsteemil kallimaks kui alaline baseerumine, märgib ekspert.

Lisaks kannatab rotatsioonil põhineva paiknemise korral üksuse lahinguvõime, on ju alaliselt paiknevate üksuste komplekteeritus suurem, tavaliselt on see 95%.

Veel üheks alalise paiknemise eeliseks peab Deni kontingendi paremat teadlikust kohalikest oludest, kultuurist, liitlaste võimekusest, kohalikust geograafiast ja poliitilisest olukorrast kohapeal.

Lisaks materiaalsele ja funktsionaalsele faktorile räägib alalise dislokatsiooni kasuks välismaal ka diplomaatia – USA võiks saavutada suuremat mõjujõudu rahuldades liitlaste soovi, kes näevad Ameerika väeüksuste alalises paiknemises oma territooriumil täiendavat julgeolekugarantiid. Lisaks hindavad nad Ameerika sõjaväelaste ja nende pereliikmete viibimise positiivset efekti kohalikule majandusele, märgib autor.

Venemaa on hämmingus USA plaanist saata sõdurid Norrasse >>

Sõdurile on raha vähe

Ameerika sõjaväelased, kelle teenistus välismaal toimub rotatsioonipõhimõttel, ei ole rahul pikkade plaaniliste rotatsiooniperioodidega, märgib John Deni. Nende arvates peavad nad taluma samu ebamugavusi, mis lahingupiirkondades teenivad sõjaväelased, kuid omamata seejuures eeliseid, mis on Afganistanis ja teistes sarnastes piirkondades makstavatel sõjaväelastel "lahingutasude" ja mittemaksustatava sissetuleku näol.

Seda kinnitab lepingut pikendada soovivate sõjaväelaste hulga vähenemine üksustes, mis on lõpetanud järjekordse rotatsiooniperioodi Euroopas või Lõuna-Koreas, märgib autor. 

2014. aasta alguseks vähenes Ameerika vägede suurus Euroopas 24 tuhande meheni. Maaväeüksuste hulk vähenes kahe brigaadini (173. õhudessantbrigaad Itaalias ja 2. ratsaväerügement Saksamaal).

Kuid Lääneriikide ja Venemaa vaheliste suhete halvenemise tõttu pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt, samuti seoses Ida-Ukraina konfliktiga otsustati NATO 2016. aasta tippkohtumisel paigutada neli paljurahvuselist lahingugruppi Balti riikidesse ja Poola.

Venemaa alaline esindaja NATO juures Aleksandr Gruško
© Sputnik / Григорий Сысоев

USA on Poolas paikneva lahingugrupi juhtriik. Lisaks paigutatakse 6 Euroopa riiki rotatsioonipõhimõttel Ameerika tankibrigaadi allüksused (kokku kuni 4500 meest staabi asukohaga Poolas) ja Belgia, Saksmaa ja Hollandi territooriumile relvastus, varustus ja lahingutehnika veel ühe USA maaväebrigaadi jaoks.

Venemaa peab USA sõjalist kohalolekut ja sõjalise võimekuse arendamist oma piiride vahetus läheduses ohuks ja suhtub sellesse negatiivselt. Moskva on teatanud, et ei näe sisulist erinevust rotatsioonipõhimõttel ja alaliselt paigutatavate väeüksuste vahel, mis on Venemaa-NATO põhiaktiga keelatud. Venemaa alaline esindaja NATO juures Aleksandr Gruško hoiatas, et alliansi selline tegevus kätkeb endas selget riski Euroopa julgeolekule ja see ei jää Venemaa vastuseta.

Tagid:
kohalolek, rotatsioon, lahingutasu, sõdurid, kaitseministeerium, Afganistan, Lõuna-Korea, Euroopa, USA

Peamised teemad