04:35 07. Aprill 2020
Kuula otse
  • USD1.0791
  • RUB82.4810
Uudised
lühendatud link
Relvastus (196)
19134

Ameerika uue põlvkonna hävituslennukid F-35 on pilootidele ohtlikud, katselendudel on ilmnenud kümneid puudusi

Andrei Kots, RIA Novosti

Tumehall nurgeline varglennuk kogub kiiresti kõrgust. Piloot tõmbab juhtkangi enda poole ja heidab ümbritseva õhuruumi kontrollimiseks pilgu mõõteriistadele – just nii, nagu lennukoolis õpetati. Kuid rutiinne treeninglend oleks äärepealt lõppenud katastroofiga: piloot tunneb järsku, et ei saa hingata. Vaid suurte jõupingutuste hinnaga ja kogu tahtejõudu kokku võttes õnnestub tal lennuk lennuväljale tagasi tuua ja maandada.

Säh sulle imerelva! USA leidis, kellele F-35 kaela määrida >>

Pentagoni esindaja Joe DellaVedova teatas, et uusima, viienda põlvkonna hävituslennuki F-35A pilootidel tuleb taluda hapnikunälga. Selle aasta juunikuust on fikseeritud juba viis hüpoksia (hapnikuvaeguse) juhtumit.

Lendav probleem

Hävituslennuk Lockheed Martin F-35 Lighting II on oma vanema venna F-22 Raptor järel teine seeriatootmises olev viienda põlvkonna lennukimudel maailmas. F-22 Raptorit on seni toodetud 187 tükki: nende tootmise jätkamist pidasid Ameerika võimud ebaotstarbekaks – lennuk osutus liiga kalliks, isegi USA-le. F-35 oli kavandatud Raptori odavama tehnoloogilise alternatiivina. Selle vaatamata ei kujunenud F-35 programm oluliselt odavamaks kui F-22 oma: 55 miljardit 66 miljardi vastu. Selliseid kulutusi arvestades on F-35 veel põhjendamatult toores ja jääb lahinguomadustelt alla mitte ainult F-22 Raptorile, vaid ka paljudele 4++ põlvkonna lahingulennukitele.

Истребитель F-35A Lightning II ВВС США на авиабазе Эмари
© AFP 2019 / RAIGO PAJULA
Ameerika uue põlvkonna hävituslennukid F-35 Ämari lennuaasis

Esimene häirekell kõlas 2011. aastal USA laevastiku vajadusteks mõeldud prototüübi F-35C katsetustel. Hävitaja ei suutnud kaheksa korda järjest maanduda laevateki imitatsioonile, haakekonks ei haakunud pidurdustrossiga. Põhjusena toodi välja tõsised konstruktsioonipuudused. Need kõrvaldati lennuki põhjaliku täiustamisega. Vaatamata sellele ei õnnestunud probleemist täielikult vabaneda. 2017. aastal teatas Pentagon, et 78 laevastikupilooti on kurtnud laevalt õhkutõusmisel pilooditooli tugevast vibratsioonist tekkivat valu. Internetti lekkis video, kus piloot lööb end vastu kabiinivalgustit ära. Ühel piloodil lendas isegi spetsiaalselt sellele lennukitüübile välja töötatud ja 400 tuhat dollarit maksev kõrgtehnoloogiline piloodikiiver peast.

USA F-35 hävitajad saabuvad Eestisse >>

Probleemid tekkisid ka F-35B-ga — USA merejalaväe vajadusteks väljatöötatud versiooniga. See lennuk võib õhku tõusta lühikeselt stardirajalt ja maanduda vertikaalselt tänu piloodikabiini taga asetsevale ventilaatormootorile, mis tagab vertikaalse tõmbe. Masina katsetused 2015. aastal tõid välja mitmed projekteerimisvead. Lisamootori suure massi tõttu on masina lennukaugus oluliselt väiksem kui õhujõududele mõeldud versioonil F-35A — 1670 kilomeetrit 2200 vastu. Lennuki kütusevaru erinevus on kuus tonni kaheksa vastu F-35A-l. Väikese lennukauguse lastehaigustega maadlesid omal ajal ka ainukese nõukogude vertikaaltõusuvõimekusega seeriatootmises oleva lahingulennuki Jak-38 konstruktorid. Oma huumorisoone poolest tuntud mereväelendurid nimetasid seda masinat "mastikaitselennukiks". Lisaks ei ole F-35B tiivad "kokkuvolditavad", mis raskendab lennukite paigutamist laeval.

Истребитель F-35A Lightning II ВВС США на авиабазе Эмари
© AFP 2019 / RAIGO PAJULA
Ameerika uue põlvkonna hävituslennukid F-35 Ämari lennuaasis

Avastati ka olulisi konstruktsioonipuudusi, mis on iseloomulikud kõigile kolmele modifikatsioonile. 2015. aasal oli Pentagon sunnitud keelama nendel lennukitel lendamise pilootidel, kelle kehakaal ületas 61 kilogrammi. Põhjuseks asjaolu, et Briti ettevõtte Martin-Baker poolt spetsiaalselt selle lennuki jaoks välja töötatud katapultistmel avastati katsetustel viga, mis oleks võinud kaasa tuua piloodi trauma või isegi hukkumise. 150-l juba toodetud F-35 lennukil avastati viga kütusesüsteemis — surveklapid osutusid defektseteks. Need tuli välja vahetada ja selleks tuli kõik lennukid lennukikandjatelt maale tuua. Seda juhtus üsna tihti. 2014. aastal peatati F-35 lennud pärast seda, kui ühe nädala jooksul oleks peaaegu hukkunud kaks lennukit: ühel süttis õhkutõusmisel mootor, teine tegi kütuselekke tõttu hädamaandumise.

USA tahab F-35 Baltimaades näidata >>

"Viis miinus" põlvkond

Vaatamata sellele ei kavatse Washington F-35-st loobuda, sest projektile on kulutatud tohutuid summasid. Samuti nõuavad projekti jätkamist lobiringkonnad senatis, kongressis ja relvatööstuskompleksis. On selge, et varem või hiljem tehakse F-35 lahingukõlbulikuks. Pääsu pole, sest USA õhujõududele, laevastikule ja merejalaväele on ettenähtud 2443 seda tüüpi hävitajat. Projekti üldmaksumus (koos tarnetega) võib ületada 400 miljardit dollarit. Seejuures tekitab nende lennukite lahinguline efektiivsus suuri kahtlusi isegi ameeriklastes endis.

Nii jäi 2015. aastal peetud näidisõppelahingus F-35 selgelt alla F-16-le, mis võeti relvastusse juba 1979. aastal. F-35 manöövervõime osutus üsna nigelaks ja oluliselt kergem "vanake" võttis vastasele vaevata sappa. Tugevat kriitikat said ka uue lennuki viletsad vargeomadused. Ameerika väljaande Defense News ekspert väitis, et F-35 on nähtamatu ainult USA õhutõrjeradaritele. Venemaa õhutõrjeradarid töötavad teistel sagedustel ja eksperdi arvates saavad need lennuki suurema vaevata oma ekraanile. Austraalia sõjandusekspert Carlo Kopp, kes võrdles Venemaa õhutõrjekompleksi C-400 ja USA hävitaja F-35 võimekusi, jõudis ühesele järeldusele: USA viienda põlvkonna hävitajad ei saa füüsiliselt sellele õhutõrjekompleksile vastu.

Baltimaad on muutunud NATO sõjaväebaaside teenindusalaks >>

Venemaa spetsialistid on korduvalt kritiseerinud F-35 nimetamist "tulevikulennukiks". Esiteks ei ole lennuk võimeline lendama ülehelikiirusel ilma forsseeringuta, mis suurendab järsult kütusekulu. Forsseeringuta ülehelikiiruse võimekus on üks lennuki viienda põlvkonda kuuluvuse põhikriteerium. Teiseks pole hävitajal ülimanöövervõimekust, erinevalt näiteks Venemaa Su-35-st, mida loetakse 4++ põlvkonna esindajaks.

"Kaasaegsete lahingulennukite lahingu võib põhimõtteliselt jagada kahte faasi," seletas agentuurile RIA Novosti Venemaa teeneline sõjaväelendur, kindralmajor Vladimir Popov, "esimene faas on vastase lennuki avastamine võimalikult kaugelt ja selle ründamine kaugmaa juhitava "õhk-õhk" klassi raketiga. See on üsna efektiivne relv, kuid ei taga veel kaugeltki sajaprotsendilist tulemust. Eriti, kui sihtmärgiks on kaasaegsete elektronkaitsevahenditega lennuk, mis on võimeline raketti "eksitama". Sellisel juhul jõuavad hävitajad teineteisele lähedale ja algab teine etapp – lähilahing — kus edu sõltub manöövervõimest. Siin kasutatakse vastase hävitamiseks juba lähimaarakette ja pardakahureid. Tulemus sõltub igasuunalise tõmbevektoriga mootoritest, mis on näiteks venelaste Su-35-l, kuid pole ei F-22-l ega F-35-l"

Loomulikult ei tasu Lightingi veel arvelt maha kanda. Võimalik, et aja jooksul saab sellest suurepärane, kõrgest klassist lahingulennuk. Kuid lähiaastatel saab Ameerika lennukiehitajate osaks mitte niivõrd valmis lennuki täiustamine, kuivõrd alles sellele "kaubandusliku välimuse" andmine. Lastehaiguseta ei pääse ükski uus lahingutehnika. Probleem on aga selles, et F-35, mis lendab juba 11 aastat, ei ole enam "laps" ja tema lastehaiguste ravimine ei ole Ameerika maksumaksjatele sugugi odav lõbu.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Relvastus (196)
Tagid:
puudus, ohtlik, hävituslennuk, F-35, F-35 Lightning II, USA

Peamised teemad