21:35 20. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1076
  • RUB73.8360
Novgorod

Eesti säilitab tõenäoliselt õiguse pretendeerida Ivangorodile

© Sputnik / Евгений Ашихмин
Uudised
lühendatud link
13930

Eesti Põhiseaduse muudatusettepanekutega lõpusirgele jõudnud juristide töörühm ilmselt ei hakka ennast "siduma" paragrahviga 122, mis sisaldab territoriaalseid pretensioone Venemaale

TALLINN, 16. november — Sputnik, Аleksei Toom. Eesti ei hakka tõenäoliselt tegema muudatusi Põhiseaduse paragrahvis, mis annab riigile aluse esitada Venemaale territoriaalseid nõudmisi.

Justiitsministri Urmas Reinsalu poolt ligi aasta tagasi loodud ekspertide nõukogu Põhiseaduse küsimustes, nagu varem on teatanud ringhäälinguettevõte ERR, on oma tööga lõpule jõudmas. Ta peab 2018. aasta suveks ete valmistama riigi põhilise seaduse muudatuste eelnõu. Viimase 25 aasta jooksul, nagu väidetakse, on mõned riigi põhiseaduse sätted vananenud ja nõuavad muudatusi.

Eesti kulutab 74 miljonit Venemaa veepiiri tähistamisele>>

Kommentaarina tuleb märkida, et kuivõrd kehtiv põhiseadus, nagu selle tekstis öeldakse, põhineb riigi 1938. aastal vastu võetud Põhiseadusel, siis on "mõned selle sätted" vananenud mitte 25, vaid ligi 80 aastaga. Võimalik, et just see võib käia tolle artikli kohta, mis määratleb vabariigi riigipiiri.

Vastavalt Põhiseaduse paragrahvile 122 on "Eesti maismaapiir määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Eesti mere- ja õhupiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel. Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus."

Tarad kaitseks hübriidohu eest>>

Bolševistliku Venemaa ja Eesti vaheline piir kulges 1920. aasta rahulepingu kohaselt, mis oli faktiliselt esimeseks rahvusvaheliseks Eesti iseseisvuse tunnustamise aktiks, piki veekogudest moodustuvat takistusjoont. Hiljem taastati piirijoon Vene impeeriumi aegsel kujul, kus see kulgeb tänapäevalgi. Seega vormilisest vaatenurgast pretendeerib Eesti tänaseni osale maadest, mis de facto kuuluvad praegu Venemaale (sealhulgas Petseri ja Ivangorod).

PPA: seen ja mari kasvab pooli valimata nii Eestis kui Venemaal>>

Eesti ja Venemaa vaheline piirileping on seniajani ratifitseerimata, mis Eesti poole arvates on protsessi Venemaa Riigiduumas toppamajäämise tagajärg. Nii või teisiti, kuid "teistsugust rahvusvahelist piirilepingut" antud hetkel de jure olemas ei ole. Venemaa õigusteadlaste vaatenurgast tähendab selline olukord teoreetilist võimalust esitada venemaale territoriaalseid nõudmisi.

Ettevõtte ERR teadete kohaselt on ekspertide nõukogu ette valmistanud juba 12 muudatusettepanekut. Paragrahvi 122 ei mainita. Üks ekspertide muudatusettepanekuist, mis millegipärast on suvatsetud avalikustada ja põhjustanud elavat arutelu, puudutab vägede ülemjuhataja volituste üleandmist presidendilt riigi peaministrile. Ekspertgruppi kuuluvad juristid hoiduvad üksikasjalikest kommentaaridest, portaalil Sputnik Eesti pole õnnestunud kellegagi nende hulgast rääkida.

Tagid:
rahuleping, põhiseadus, Rein Müllerson, Urmas Reinsalu, Novgorod, Eesti

Peamised teemad