13:33 20. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1470
  • RUB75.2418
Kaitseminister Jüri Luik

Kaitseminister kohtus Lätis Balti kolleegidega

© Estonian Defence Forces
Uudised
lühendatud link
1210

Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid arutasid reedel Lätis, Liepajas toimunud kohtumisel Eesti eesistumise ajal käivitatava Euroopa Liidu struktureeritud kaitsekoostöö projekte

TALLINN, 9. detsember — Sputnik. Jüri Luik tõi esile sõjalist mobiilsust parandava projekti, mille eesmärk on kiirendada reageerimist kriisidele ning hõlbustada nii vägede liigutamist kui tsiviiltaristu kasutamist riigikaitselise logistika tarbeks, edastab Kaitseministeerium.

Raport: NATO jõude Balti riikides peab kolmekordistama >>

NATO
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Eesti kaitseminister toonitas, et Euroopa Liidu sõjalise mobiilsuse projekti edukast elluviimisest võidaks ka NATO, kuna Balti riikidesse ja Poola paigutatud väed on NATO, mitte Euroopa Liidu väed.

"Euroopa Liidu struktureeritud kaitsekoostöö projektid aitavad parandada ka NATO sõjalist valmisolekut. Vägede kiirema liigutamise vajadust mõistavad kõik riigid, sest kriiside vältimiseks peab meie tegevus olema õigeaegne," ütles Eesti kaitseminister.

Svipsis NATO, ehk kuidas purjus põhjaatlandid Baltimaid kaitsevad >>

Luik allkirjastas Leedu kaitseministri Raimundas Karoblise ja Läti kaitseministri Raimonds Bergmanisega ka ühiskommünikee, mis käsitleb riikide kolmepoolse kaitsekoostöö arenguid, Balti riikide eesmärke NATO tippkohtumise eel ning seisukohti Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika arendamisel.

Ühtlasi andis Läti Balti riikide kaitsekoostöö juhtrolli tulevaks aastaks üle Leedule.

Hollandi uuele kaitseministrile saadetud raport leiab, et NATO sõjaväelasi peaks Balti riikides olema praeguse 3200 asemel 15 000, vahendas Spuntik Eesti.

Kui NATO liitlased tahavad, et Venemaa neile Balti riikides üllatusrünnakut ei korraldaks, peaks nad oma vägesid neis riikides kolmekordistama, leiab Hollandi uuele kaitseministrile saadetud raportis rahvusvaheliste küsimuste nõuandekogu.

Vaktsiin "Vene tankide" vastu: Baltimaad teevad NATO õppustega äri >>

Probleemina on välja toodud ka bürokraatia. Nimelt peab selle, kas saata vägesid Balti riikidesse appi või mitte otsustama rahvusparlament, mis tähendab, et näiteks Prantsusmaa või Briti üksus võib Baltimaadesse jõuda alles 30 päevaga.

Tagid:
koostöö, kaitse, julgeolek, EL, NATO, kaitseministeerium, Jüri Luik, Leedu, Läti, Eesti, Balti riigid

Peamised teemad