00:39 20. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1207
  • RUB71.7360
Küberkuritegevus läheb maailmale maksma 600 miljardit aastas, illustreeriv foto

Küberkuritegevusele kulub aastas 600 miljardit

© Fotolia / Brian Jackson
Uudised
lühendatud link
3810

Küberkuritegevus läheb aastas maailmale maksma 600 miljardit dollarit, teatasid arvutiturbefirma McAfee ja Washingtonis asuv Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus (CSIS).

TALLINN, 21. veebruar — Sputnik. McAfee ja CSIS-i koostatud raportis leiti, et intellektuaalomandi vargus moodustas 2017. aastal küberkuritegude kahjust ligi veerandi. Lisaks sellele leiti, et Venemaa, Põhja-Korea ja Iraan on peamised finantsasutuste vastu tehtud rünnakute allikateks, samas kui Hiina on kõige aktiivsem küberluure vallas, vahendab Pealinn.

Ekspert uutest süüdistustest Venemaa aadressil: "Ja kas kabeli lõhkusin ka mina?" >>

"Meie uuring näitas, et Venemaa on küberkuritegevuses juhtiv, mida peegeldab nende häkkerikogukonna oskuslikus ja riigi põlgus lääne korrakaitse vastu," ütles CSIS-i asepresident James Lewis.

"Teisel kohal on Põhja-Korea, kuna riik kasutab režiimi rahastamiseks krüptovaluutavargust. Samuti näeme küberkuritegevuse keskuste arvu kasvu, sealhulgas mitte vaid Põhja-Koreas vaid ka Brasiilias, Indias ja Vietnamis," lisas Lewis.

Teadlased märkisid, et lunavara on küberkuritegevuse kiireimini kasvav haru ning sellele aitab kaasa häkkimisteenuseid pakkuvate müügiplatvormide kerge kättesaadavus.

McAfee-CSIS-i raport viitab ka, et küberrünnakute kulu on alates 2014. aastast kasvanud. Toona hinnati kahjudeks 445 miljardit dollarit aastas.

Virtuaalne sõda — Lääs esitab Moskvale väljakutse >>

Uuringus ei püütud mõõta kogu pahatahtliku tegevuse mõjusid, vaid keskenduti ärisaladuste varastamisele, pettusele ja finantskuritegudele, börsifirmade vastu suunatud manipulatsioonile, küberkindlustusele ja mainekahjudele.

Raport tuleb mõned päevad pärast seda kui Valge Maja avalikustas raporti, mille kohaselt tegid küberrünnakud Ühendriikidele 2016. aastal kahju vahemikus 57-109 miljardit dollarit ning milles hoiatati, et teatud sektorite rünnaku alla sattumisel võivad mõjud kanduda laiemasse majandusse.

Olümpiale sooritati küberrünnak >>

Süüdistused "vene häkkerite" aadressil kõlavad ikka ja jälle lääne poliitikute suust, kes sellegipoolest ei tõtta mingeid tõendeid esitama. Sarnaste avaldustega on esinenud eeskätt USA presidendivalimistel kaotajaks jäänud Demokraatliku Partei esindajad, aga ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron, vahendas uudidisteportaal Sputnik Eesti.

Ühendkuningriik, USA ja veel mõned riigid panid ka NotPetya küberrünnaku korraldamise Venemaa süüks, tuues motiivina "lugupidamatust Ukraina suveräänsuse suhtes."

Venemaa presidendi välissuhete nõukogu liige politoloog Bogdan Bezpalko juhtis Sputniku raadiosaates tähelepanu, et mitte mingeid tõendeid järjekordselt esitatud ei ole.

"Seepeale meenub kohe klassika (filmist "Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused" – toim.): "Vabandage, kas kabeli lõhusin ka mina?" – "Ei, see leidis aset enne teid, 14. sajandil." Kui selle viirusega tegemist oli, kus on siis vähimadki tõendid? Palun väga, esitage need. Meil on avatud ühiskond, need saab riputada internetti, avaldada ajalehes, ajakirjas, moodustada IT-spetsialistidest erikomisjoni…"

USA uurib, kas raadio Sputnik mõjutas presidendivalimisi >>

"Tegemist on lihtsalt meedia järjekordse raevuhooga, mis on olemuselt russofoobne ja ilmselgelt seotud meie riigis toimuvate valimistega. Meil hakkab nüüd esile kerkima igasuguseid ilminguid, mis on suunatud praeguse võimu diskrediteerimisele: küll antakse hoope (president Bashar) Assadi valitsusmeelsetele jõududele Süürias ja väidetakse, justkui olevat tapetud vaat et tuhat Venemaa palgasõdurit, küll kallatakse meile kaela igasugu muid süüdistusi," ütles Bogdan Bezpalko.

Peamised teemad