00:03 19. Juuni 2018
Kuula otse
  • USD1.1613
  • RUB73.4609
Balti riikide lipud, illustreeriv foto

Enamik Balti riikide inimesi ei ole russofoobiasse nakatunud

CC0 / falco / usedom-1038833
Uudised
lühendatud link
10256

Venevastane propaganda ei ole oma eesmärki saavutanud – enamik Balti riikide elanikke loodab endiselt sõprussuhete taastamisele idanaabriga.

TALLINN, 12. märts — Sputnik. Lääne meedia ja Baltimaade võimud on aastakümneid Venemaad demoniseerinud ja teda elanikkonna hirmutamiseks kasutanud, kirjutab RT.

NATO baasid Balti riikides võivad teravdada olukorda viimse piirini >>

Venemaa strateegiliste uuringute instituudi vanemteadur Oleg Namenski sõnul on vaenuõhutuskampaania Baltimaades viimasel ajal oma tipu saavutanud – elanikke valmistatakse sõjaks.

Nõukogude ajast jäänud mastirida, illustratiivne foto
© Sputnik / Alexey Kudenko

"NATO-maades on Venemaa-konflikti käivitamise mudelid juba ette valmistatud just Balti riikide territooriumiga arvestades. Vihkamist Venemaa vastu õhutatakse piirkonnas täiesti kunstlikult, lähtudes USA poliitilistest eesmärkidest," märkis ekspert intervjuus RT-le.

Sarnasel seisukohal on ka Vene-Balti suhete assotsiatsiooni president, majandusteaduste doktor, professor Nikolai Meževitš.

"NATO sõjaväeõppused toimuvad Baltikumis praktiliselt igakuiselt – neid on aastas rohkem kui 12," toonitas Meževitš vestluses RT-ga, "ning arvestades, et maikuusse plaanitud mastaapsed õppused on lülitatud kogu sõjalist blokki kaasavate Arktikas ja Läänemerel läbiviidavate lahingharjutuste süsteemi, on olukord küllaltki tõsine."

Palgalised fantasöörid: ameeriklaste uus meem — Venemaa "akustilised rünnakud" >>

Balti riigid omavad NATO jaoks eriti suurt tähtust, kui mugav platsdarm Venemaale tungimiseks. Näiteks õppused "Talvelaager 2018" viidi läbi vaid 120 km kaugusel Vene piirist, Tapa linna lähedal Eestis. Nagu teatas Ühendkuningriigi kaitseminister Gavin Williamson, saabusid Briti sõjaväelased Eestisse, et demonstreerida alliansi valmisolekut "Vene agressioonile" vastu seista.

"See oht on reaalne ja on jõudnud meie ukselävele. Me ei tohi alahinnata kahju, mida Venemaa on võimeline tekitama," ütles Williamson.

Londoni retoorikat kordab ka Eesti valitsus, maalides elanikele pildi Venemaast kui koletisest. Eesti välisminister Sven Mikser teatas 7. märtsil oma USA-visiidi käigus, et "Venemaa on oma infosõja rinnet laiendanud."

Mikser: Venemaa on oma infosõja rinnet oluliselt laiendanud >>

Veel karmimaid Moskva-suunalisi väljaütlemisi toob aeg-ajalt kuuldavale Leedu president Dalia Grybauskaite. Poliitik on korduvalt teatanud Venemaalt lähtuvast ohust.

Sellele vaatamata ei saavuta propaganda seatud eesmärki – vaatamata poliitilise eliidi kõigile püüetele ei usu inimesed eriti "Venemaa ohtu", leiab Venemaa kodanike assotsiatsiooni juht Sergei Reznik, kes elab Leedus.

"Tavaliste leedukate hulgas ei ole Moskva suhtes vaenulikku suhtumist — suurem osa ei usu, et Vene tankid Baltimaadesse veerevad. Mõned aga, eriti maapiirkondades, meenutavad möödunud aegu nostalgiaga," märgib ekspert.

Tagid:
oht, ühiskond, russofoobia, RT, NATO, Nikolai Meževitš, Oleg Namenski, Läti, Leedu, Eesti, Balti riigid, Venemaa

Peamised teemad