06:48 20. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1067
  • RUB70.6938
Venemaa Föderatsiooni suursaadik Eestis Aleksandr Petrov

Suursaadik: sanktsioonide tingimustes on Putini toetamine iseenesestmõistetav

© Sputnik / Вадим Анцупов
Uudised
lühendatud link
8110

Venemaa Föderatsiooni suursaadik Eestis Aleksandr Petrov selgitas, miks 94% Eestis valimas käinud kodanikest andis oma hääle Venemaa võimulolevale presidendile Vladimir Putinile.

TALLINN, 20. märts — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Venemaa suursaadik teatas ühtlasi, et vaatamata väga kõrgele osalusprotsendile, kulges protseduur Eestis valija- ja vaatlejapoolsete kaebusteta.

Sputnik Eesti pressikeskuses toimus 19. märtsil Venemaa presidendivalimistele pühendatud pressikonverents. Suursaadik Aleksandr Petrov avalikustas arvud. Kogu Eestis kokku – Tallinnas, Tartus ja Narvas — käis valimas üle 28 000 inimese. Näitaja ületas tunduvalt 2016. a. septembris toimunud Riigiduuma valimiste vastava tulemuse – tollal oli valijaid 10 500.

Kuidas kulgesid Eestis Venemaa presidendivalimised >>

"Kuus aastat tagasi tuli nendessamades linnades valimisjaoskondadesse 31 000 kodanikku. Tahaksin juhtida teie tähelepanu faktile, et ka valimisõiguslike isikute arv oli tollal oluliselt suurem. Kui praegu võime rääkida 83 000 Vene hääleõiguslikust kodanikust, siis tollal oli neid 120 000," sõnas Aleksandr Petrov.

© Sputnik / Владимир Новиков
Sputnik Eesti pressikeskuses toimus Venemaa presidendivalimistele pühendatud pressikonverents

Venemaa suursaadik märkis, et vaatamata märtsi keskpaiga kohta ebatavaliselt külmale ilmale tegi valimispäeval riigi kaugetestki nurkadest jaoskondadesse saabunud kodanike aktiivsus talle isiklikult palju rõõmu. Inimesi ei heidutanud isegi ootamise vajadus: "Minu arvates oli valimisportsess korraldatud päris heal tasemel. Suheldes aktiivselt saatkonda hääletama saabunutega, kuulsin paljudelt tänusõnu selle eest, et järjekorrad liikusid kiiresti."

Etteheidete ja märkusteta

Venemaa suursaadiku sõnul kulgesid valimised Eestis plaanipäraselt, ilma igasuguste intsidentideta. "Saatkonnas oli hommikust peale vaatleja – Ksenja Sobtšaki esindaja, kaks tema meeskonna liiget saabusid ka Tartusse. Suhtlesin meie konsulaadis olnud vaatlejaga – tal polnud meie suhtes mingeid märkusi, samasuguse hinnangu andsid ka Tartus toimunule sealviibinud. Narvas vaatlejad puudusid," teatas hr. Petrov ja lisas, et etteheiteid ei tulnud ka diplomaatilistesse esindustesse valima tulnud tavakodanike poolt.

Riigikogulased presidendivalimistel rikkumisi ei tuvastanud >>

Küll aga avastati ja nurjati ühe kodaniku katse kaks korda hääletada. Ta saabus saatkonda 17. märtsil ja andis oma hääle. Järgmisel päeval oli ta taas kohal, kuid uuesti häält anda tal ei õnnestunud. See oli ainuke omataoline juhtum ning saadiku sõnul tekitas kodaniku adekvaatsus mõningaid küsitavusi.

Vladimir Putini võit on mõistetav

Ametis olevale presidendile antud suur häälte hulk on Aleksandr Petrovi sõnul tingitud mitmest asjaolust. Eelkõige on selle taga tema pikkade aastate jooksul tehtud töö, alates võimuperioodi esimestest päevadest ja lõpetades valimistele eelnenud päevaga.

"Inimesed hääletavad selle kandidaadi eest, kelle tegevuskava tundub neile kõige realistlikum, köitvaim ja nende isiklikele ettekujutustele lähedasim. Võimul oleva presidendi programm on just selline, et inimesed sellesse usuvad ja on valmis teda toetama," lisas Aleksandr Petrov.

Olukorras, mil Venemaa vastu kehtestatakse sanktsioone ja korraldatakse järjestikuseid provokatsioone, tekib Venemaa kodanikul loomupärane soov oma riigipead toetada.

Kaheksa kandidaadi poolt pakutavad valimiseelsed programmid olid sedavõrd laiad, et igaüks võis leida punktid, mis talle sobivad. See tähendab, et vastupidiselt mõningate tuntud opositsionääride üleskutsele puudus "kõigi vastu" hääletamisel reaalne mõte.

Välismaa riigijuhid õnnitlevad Vladimir Putinit >>

Nagu Sputnik Eesti juba teatas, sai Vladimir Putin presidendivalimistel Eestis 94% häältest — Narvas hääletasid tema eest 95,45% valijaist, Tallinnas ja Tartus 92,5%. Teisele kohale jäi Pavel Grudinin, kellele poolt oli 1,77% kohaletulnuist. Kolmandaks tõusis 1,47%-ga Vladimir Žirinovski. Ksenja Sobtšaki eest hääletas Tallinnas ja Tartus kokku 164 inimest. Ka ülejäänud kandidaadid – Grigori Javlinski, Boris Titov, Sergei Baburin ja Maksim Suraikin, kogusid 0,5-0,8% häältest.

Tagid:
pressikonverents, presidendivalimised, pressikeskus, Venemaa suursaatkond, Sputnik Eesti, Aleksandr Petrov, Eesti, Venemaa

Peamised teemad