03:36 17. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1265
  • RUB72.3880
NATO küberõppus, illustreeriv foto

Eesti võib endale Euroopa relvatööstuse pirukast tüki ampsata

© Foto : Kaitseväe Peastaap
Uudised
lühendatud link
Villem Rooda
5410

Eesti ei ole suuteline rakette ega kuulipildujaid tootma, küll aga valmistama sõdurisaabastele suurepäraseid paelu, sõjaväelastele mõeldud arvutiprogramme, miiniotsijaid ja väikesi robotsüsteeme. Riik peaks Euroopa kaitsefondi vahendite kaasamiseks kasutama oma intellektuaalset potentsiaali.

Villem Rooda, endine sõjaväeluure kõrgemast ohvitserist analüütik

Washington veenab tungivalt oma NATO liitlasi täitma võetud rahalisi kohustusi ja tõstma sõjalisi kulutusi 2%-ni SKP-st, kusjuures 20% kaitsekulutustest peaks minema relvastuse ostule. Saksamaa või Prantsusmaa mastaabis tähendaks see soovitud viiendik sõjatööstuse jaoks tõelist kullaauku.

Eestisse võidakse rajada relvatehaseid >>

Eesti ja teiste Euroliidu ja NATO väikeriikide puhul ei ole jutt suurtest summadest, kuid seegi kuluks loomist ootavale rahvuslikule "sõjatööstuskompleksile" marjaks ära. Eesti valitsuse poolt ettevalmistatud ja hetkel Riigikogus läbivaatamisel olevad seadusparandused, mis võimaldavad relvastust remontida ja toota, kõlavad selle taustal täiesti loogilistena. Eriti, kui silmas pidada, et Euroopa kavatseb sõjaväetehnika väljatöötamist ühisest mitmemiljardilisest fondist toetada.

Miks ei võiks Eesti nende vahendite jaotamises osaleda?

USA president Donald Trump kritiseeris hiljutisel kohtumisel NATO peasekretär Jens Stoltenbergiga taas Euroopat ja Saksamaad nende liiga väikeste sõjaliste kulutuste pärast, nagu kirjutab Defense News. Ta teatas ka, et 2% SKP-st on kaitsekulutusteks vähevõitu – seda tuleks 4%-ni tõsta. Euroopa tegi näo, nagu ei oleks ta neid sõnu kuulnud, kuid võib kindel olla, et Trump tuleb veel kaitse-eelarvete rekordtasemele tõstmise teema juurde tagasi.

Puudub tööstus, kuid on intellekt

Euroliidu väikeriikidel, mille hulka kuulub ka Eesti, oleks mõistlik oma kaitsetööstuse loomisse investeerida. Mis liiki relvastust ja sõjalist toodangut Eesti valmistada suudaks? Üldiselt mitte midagi, vähemalt mitte arvestatavat, keerukat või suurekoguselist. Kuid see ei tähenda veel, et riik, kus tööstuspotentsiaal puudub, ei suudaks Euroopa relvaturgudele midagi pakkuda.

Kaitseminister tahab anda ettevõtjatele õiguse toota relvi, illustratiivne foto
© Sputnik / Михаил Алаеддин

Tõsise relvatööstuse jaoks vajalikku tööstuspotentsiaali meie riigil enam ei ole, me ei suuda toota tulirelvi, kahureid ega tankitõrjerakette, soomukeid ega tanke. Kuid Eestil on intellektuaalseid ressursse ja lahendusi IT-vallas, mis võimaldaksid pakkuda näiteks miinitõrjetehnikat ja miiniotsijaid, sõjaväe tarkvara, väikesi abistavaid robotsüsteeme, samuti varuosi ja detaile mujal toodetava keerukama tehnika tarvis.

Suurtööstus ei ole huvitatud ei saapapaelte ega mundrinööpide valmistamisest. Tankide, lennukite ega rakettidega uustulnukad hangetel hakkama ei saa, kuid nad on võimelised tegema palju niisugust, mis põhirelvastust täiendab.

Teiste sõnadega suudab Eesti toota ja välja töötada küllaltki kalleid sõjalisi tooteid, ohustamata seejuures relvaturu niigi keerukaid konkurentsiolusid, seda ka Euroliidu sees. Kui mitte arvesse võtta vägagi edukat Eurofighteri projekti, siis pole Euroopa Liidul rohkem vastastikuselt kasuliku sõjalise koostöö näiteid. Küll on aga vägagi teravat konkurentsi.

Balti riikide kaitseministrid ootavad kollektiivkaitse tugevdamist >>

Peale Suurbritannia lahkumist Liidu koosseisust asub relvatootmise edetabeli etteotsa Prantsusmaa, teisele kohale Saksamaa, järgnevad Rootsi, Itaalia ja Belgia. Ülejäänud riikide ettevõtted on esiviisiku mõne liikme kontrolli all. Vaid Šveits oma eduka ja omanäolise kaitsepoliitikaga moodustab erandi.

Ka väikesi relvatööstusettevõtteid on vaja

Tõenäoliselt oleks pisikeste relvatööstuste toetamine Baltimaades ja teistes väikese potentsiaaliga riikides isegi peamiste relvaturu suurkonkurentide ja kogu Euroliidu huvides. Uued tulijad tõstavad Euroopa üldist kaitsepotentsiaali ja vähendavad kulusid odavamate allhangete arvelt.

Konkurentsis USA-ga on Vanal Maailmal vähemalt üks eelis – suur hulk väikesi, jonnakaid ja püüdlikke ettevõtteid, kes suudavad välja mõelda häid lahendusi, mida saab suurtegijate tööstusvõimsustel hõlpsalt ja kiiresti juurutada.

Selle kohta on piisavalt näiteid. Ühe ajaloolise versiooni kohaselt ei loonud Thompson maailma esimest püstolkuulipildujat ise. Seda tegi väikese relvatöökoja omanik, kes oma mafioosost sõbra tellimusel kiirlaske-Winchesteri püüdis valmistada. Trummelsalv tekkis vintpüssile revolvritrumli lisamise katsete käigus, püssirohugaaside kasutamine automaatseks laadimiseks aga edutute laadimissüsteemidega eksperimenteerimise tulemusena.

Veel üheks näiteks sobib Teise maailmasõja enimtoodetud maastur Willys. Sellegi massiliselt toodetud mudeli konstrueeris praktiliselt põlve otsas väike autoettevõte American Bantam. Potentsiaalsete tellimuste arv osutus sedavõrd suureks, et kõik tootmislepingud ja loojakuulsuse võttis üle Willys-Overland Motors, mis riikliku tellimuse enda nimele sai.

Investeeringud rahvuslikku relvatööstusse võiks Eesti kanda kaitsekulutustesse, suurendades seeläbi veelgi oma NATO jaoks niigi rekordilist näitajat – mis hiljuti ilmunud Eurostati andmete kohaselt moodustab 2,4% SKP-st.

Merkel: Euroopa ei saa kaitse vallas USA-le loota >>

Samal ajal tasub meeles pidada, et sõjatööstus on võimudele kasulik veel ka seetõttu, et konfidentsiaalsuse ja salastatuse staatus võimaldab teda finantsjärelvalve pilgu alt eemal hoida. "Riigisaladuse" kategooria lubab salastada muu hulgas ka raha liikumise kanalid.

Maailmas liigutatakse suur osa poliitiliste tugigruppide ja lobitöötajate taskutesse jõudvat raha just läbi kaitsetööstuse ettevõtete. Kahtlemata hakatakse Eestiski loodavate sõjatööstusettevõtete fonde ka selleks otstarbeks kasutama.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
kaitsekulutused, SKP, relvastus, kaitsetööstus, EL, NATO, Villem Rooda, USA, Euroopa, Eesti

Peamised teemad

  • Sabantui Tallinnas

    Tallinnas Tornide väljakul kogunes sadu pealinna elanikke ja külalisi, lauljaid-tantsijaid ja diplomaate, et tähistada 4. üleeuroopalist folkloorifestivali Sabantuy.

    23
  • Kallis lõbu: palju maksab Venemaa heidutus, illustreeriv foto

    European Reassurance Initiative rahastamine näeb ette "USA vägede edasise suurendamise" ja "Venemaa agressiooni heidutuse" Euroopas. Nii kulutatakse 800 miljonit dollarit "kaitserajatiste ehitustöödele, allveelaevatõrjerelvadele ja muudele kiireloomulistele prioriteetidele, mis heidutavad Venemaad". Balti riikidele on see hea uudis.

    34
  • Eesti lapsed

    Eesti konservatiivid näevad võõrtööliste arvukuse kasvus ohtu Eesti riigile, mistõttu eestlaste osakaal elanikkonnas väheneb. Vähemusrahvuste Esindajate Koja juht Rafik Grigorjan kommenteeris neid EKRE kartusi Sputnik Eestile.

    41