06:32 24. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1478
  • RUB75.0301
Kaitseminister Jüri Luik ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg

Luik arutas NATO kaitseministritega liitlasüksuste tugevdamist

© Фото: NATO
Uudised
lühendatud link
3520

Kaitseminister Jüri Luik osaleb alates eilsest NATO kaitseministrite kahepäevasel kohtumisel Brüsselis, et arutada eelseisva tippkohtumise teemasid.

TALLINN, 8. juuni — Sputnik. Olulisemad teemad on vägede tugevdamine ja liikuvuse tagamine, samuti kaalutakse võimalusi parendada alliansi juhtimisstruktuuri, teatas Kaitseministeerium. Täna keskendutakse NATO ja Euroopa Liidu koostööle, samuti kohtub kaitseminister Luik Rootsi kaitseminister Peter Hultqvistiga.

Eesti endine president: NATO võtab Venemaalt Omski, Tomski ja Peterburi >>

"Eesti jaoks on tähtis, et liikmesriikidel tekiks ühtne arusaam kuidas sõjalise konflikti korral vägesid lisaüksuste ja —varustusega tugevdada," ütles Luik, kelle sõnul on NATO-l olemas arvestatav võimekus oma liitlasi toetada, kuid aastatel, kus alliansi fookus on olnud mujal pole suuremahulist vägede liigutamist Euroopas harjutatud.

Eile pärastlõunal arutasid Eesti, Läti ja Taani kaitseministrid võimalusi tõhustada liitlasvägede juhtimisstruktuuri Läänemere piirkonnas. Lisaks osaleb Eesti Saksa ja Prantsuse sõjalise koostöö algatustes.

Kahel päeval kogunevad kaitseministrid Põhja-Atlandi formaadis, kus arutlustes keskendutakse heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamisele, NATO sõjalise juhtimisstruktuuri kohandamisele, vägede tugevdamisele, logistikale, merelise hoiaku tugevdamisele ja küberkaitsele. Lisaks tulevad arutlusele käimasolevad operatsioonid ja terrorismivastane võitlus.

Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves kuulutas, et kui Venemaa ründab tema riiki, siis karistab Põhja-Atlandi sõjaline liit NATO Venemaad ning ta jääb ima mitte ainult Peterburist, vaid ka Tomskist ja Omskist, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti teisipäeval.

"Tehke proovi": Venemaa vastus Ilvese provokatiivsele avaldusele >>

End Venemaa ja küberjulgeoleku eksperdiks pidav Toomas Hendrik Ilves kutsus ukrainlasi üles liituma NATO-ga ja kaitsma end väidetavalt agressiivse Venemaa eest. Sellest teatas RIA Novosti viitega Ilvese intervjuule Ukraina portaalile Jevropeiskaja Pravda.

Venemaa Riigiduuma haridus- ja teaduskomitee esimene aseesimees, Omski oblastist valitud Oleg Smolin arvas, et Ilves sonib, rääkides Venemaa väljavaadetest kaotada selle Balti riigi ründamise korral oma linnad.

"Tahaksin küll järgida diplomaatilist etiketti, kuid see on raske. Arvan, et see on ränk sonimine, kusjuures kahes punktis. Esiteks, esimeses osas, et Venemaa ründab Eestit… see avaldus on suunatud omaenda rahva hirmutamisele. Teiseks, ma arvan, et kui see esimene sonimine tõeks osutuks ja Venemaa ründaks Eestit, siis Eesti kindlasti ei ründaks Omski ega Tomski… Loodan, et erinevalt Eestist pole NATO-s, hullud," ütles Smolin.

Venemaa Riigiduuma rahvusvaheliste suhete komitee esimees Leonid Slutski ütles, et Venemaa ei ohusta Eestit ega kavatse teda rünnata, ja avaldus Venemaa võimalikust rünnakust on mõeldud Venemaa demoniseerimiseks.

Katkine plaat

Juba 20 aastat on Balti riikide poliitikute huulilt pidevalt kostnud väiteid Venemaa väidetavalt kasvavast "ohust". Need poliitikud kasutavad iga sõrmest välja imetud ettekäänet, et venevastasele hüsteeriale vinti peale keerata ja endale Lääne partnerite tähelepanu tõmmata.

Balti riikides ja Poolas algavad õppused Saber Strike >>

2016. aastal toimunud NATO tippkohtumisel Varssavis otsustati paigutada Leedu, Läti, Eesti ja Poola territooriumile NATO sõjaline kontingent, kuid esimesed Lääne väeüksused ilmusid Balti riikidesse niipea, kui nad 2004. aastal NATO-ga ühinesid.

Moskva on korduvalt rõhutanud, et ta ei kavatse rünnata ühtegi NATO liikmesriiki, kuid NATO kasutab selliste kohalike poliitikute nagu Ilves provokatiivseid avaldusi oma kohaloleku suurendamiseks Venemaa idapiiril.

Tagid:
tippkohtumine, kaitseminister, julgeolek, EL, kaitseministeerium, NATO, Jüri Luik, Euroopa, Eesti, Brüssel

Peamised teemad