09:53 19. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1505
  • RUB75.5050
Kaitseminister Jüri Luik kohtus Londonis Suurbritannia kaitseministri Gavin Williamsoniga

Eesti ja Suurbritannia kaitseministrid kohtusid Londonis

© Estonian Defence Forces
Uudised
lühendatud link
2510

Kolmapäeval kohtus kaitseminister Jüri Luik Londonis Suurbritannia kaitseministri Gavin Williamsoniga, kellega rääkis juulis toimuva NATO tippkohtumise, kahepoolse kaitsekoostöö ning üldise julgeolekuolukorra teemadel.

TALLINN, 28. juuni — Sputnik. Kaitseministrid nõustusid, et Brüsseli tippkohtumisel on oluline transatlantilise ühtsuse ülekinnitamine ning liitlaste pühendumus saavutada kaks protsenti kaitsekulutustele, mis tervikuna suurendab alliansi suutlikkust tänaste julgeolekuohtudega tegeleda, edastas Kaitseministeerium.

Luik arutas NATO kaitseministritega liitlasüksuste tugevdamist >>

Lisaks olid ministrid ühte meelt vajaduses tugevdada NATO heidutus- ja kaitsehoiakut. "Eesti ja Suurbritannia seisukohad on sarnased, et alliansi heidutus- ja kaitsevõime usutavus sõltub vägede valmidusest ja nende kiirusest," ütles kaitseminister Luik peale kohtumist.

"Oluline on NATO operatsioonide juhtimisvõime ja vägede valmiduse parandamine ning kinnistamine läbi õppuste," lisas Luik. Ta tänas minister Williamsoni Suurbritannia juhtrolli eest eFP-s Eestis.

Ministrid rääkisid ka eFP tugevdamisest. Jüri Luik rõhutas kohtumisel, et eFP'd saab ja tuleb tugevdada kõikides domeenides – maal, merel, õhus ja ka küberdomeenis.

Eesti ja Suurbritannia kaitsekoostöö nii NATO-s kui ka mitmerahvuselistes kooslustes on tihe. Juuni alguses alustas Eesti jalaväerühm NATO Resolute Support missiooni raames Suurbritannia üksuse koosseisus Afganistanis, Kabulis. Lisaks tehakse koostööd mitmerahvuselises ühendekspeditsiooniväes (JEF) ning Prantsusmaa eestvedamisel Euroopa valmidusalgatuses.

Minister Luik kohtus eile ka Suurbritannia parlamendi kaitsekomisjoni esimehe dr Julian Lewisega ja teiste kaitsekomisjoni liikmetega ning rääkis mõttekoja Royal United Service Institute"s üldisest julgeolekuolukorrast ning lähenvast NATO tippkohtumisest.

Täna kirjutavad üheksa riigi kaitseministrid Londonis alla Ühendkuningriigi juhtitud ühendekspeditsiooniväe (JEF) koostööleppe. Leppe allkirjastavad Suurbritannia, Eesti, Taani, Läti, Hollandi, Leedu, Soome, Norra ja Rootsi kaitseministrid.

Eesti endine president: NATO võtab Venemaalt Omski, Tomski ja Peterburi >>

Kuu alguses osales kaitseminister Jüri Luik NATO kaitseministrite kahepäevasel kohtumisel Brüsselis, et arutada eelseisva tippkohtumise teemasid, vaehdnas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Olulisemad teemad olid vägede tugevdamine ja liikuvuse tagamine, samuti kaalutakse võimalusi parendada alliansi juhtimisstruktuuri. Keskenduti ka NATO ja Euroopa Liidu koostööle, samuti kohtus kaitseminister Luik Rootsi kaitseminister Peter Hultqvistiga.

Kaitseminister Jüri Luik osales teispäeval Luksemburgis Euroopa Liidu kaitse- ja välisministrite kohtumisel, kus allkirjastas Prantsusmaa ellu kutsutud Euroopa kaitsevalmiduse algatuse ühiste kavatsuste protokolli, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Eesti president Kersti Kaljulaid
© AFP 2018 / LUDOVIC MARIN

Üheksa riigi kaitseministrid allkirjastasid Luksemburgis Euroopa kaitsevalmiduse algatuse (European Intervention Initiative) ühiste kavatsuste protokolli. Prantsusmaa kutsus president Macroni ettepanekul loodud algatuses osalema sarnaselt mõtlevad riigid, kellel on sõjalised võimed ning otsustuskindlus võitlemaks Euroopat ohustavate ohtudega.

"Algatuse eesmärk on teha suuremat koostööd riskide jälgimisel, mis võivad ohustada Euroopa turvalisust ning arendada ühiselt võimekust kriisidele kiirelt reageerida," ütles kaitseminister Luik. Ta lisas, et oluline on jälgida julgeolekuohte nii lõunas kui ka idas.

"Eesti jaoks on tähtis, et liikmesriikidel tekiks ühtne arusaam kuidas sõjalise konflikti korral vägesid lisaüksuste ja —varustusega tugevdada," ütles Luik, kelle sõnul on NATO-l olemas arvestatav võimekus oma liitlasi toetada.

Eesti liitus Euroopa kaitsevalmiduse algatusega >>

2016. aastal toimunud NATO tippkohtumisel Varssavis otsustati paigutada Leedu, Läti, Eesti ja Poola territooriumile NATO sõjaline kontingent, kuid esimesed Lääne väeüksused ilmusid Balti riikidesse niipea, kui nad 2004. aastal NATO-ga ühinesid.

Moskva on korduvalt rõhutanud, et ta ei kavatse rünnata ühtegi NATO liikmesriiki, kuid NATO kasutab selliste kohalike poliitikute nagu Ilves provokatiivseid avaldusi oma kohaloleku suurendamiseks Venemaa idapiiril, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Tagid:
julgeolek, kaitsekoostöö, tippkohtumine, NATO, EL, Jüri Luik, Gavin Williamson, Suurbritannia, Eesti

Peamised teemad