12:17 19. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1053
  • RUB70.9405
Vladimir Putini ja Donald Trumpi kohtumine Helsingis

Trump: kohtumine Putiniga on pöördepunkt kahe riigi suhetes

© Sputnik / Aleksey Nikolskyi
Uudised
lühendatud link
Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis (46)
6130

Ameerika Ühendriikide ja Venemaa presidendid hindasid suhtlemist positiivselt, sündmuse tõeline tähtsus saab selgeks alles aja möödudes.

TALLINN, 17. juuli — Sputnik. Venemaa president Vladimir Putin ja Ameerika Ühendriikide president Donald Trump kohtusid 16. juulil Helsingis esimest korda väljaspool rahvusvaheliste foorumite raamistikku. Maailma meedia nimetas seda "Ameerika Ühendriikide ja Venemaa tippkohtumiseks", mis näitab kõrgendatud huvi kohtumise vastu.

Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis >>

Vestlus kahe maailma võimsaima riigi juhtide vahel tete-a-tete kestis kaks tundi ja kümme minutit. USA liider hindas selle kohe positiivseks. Pärast laiendatud koosseisus läbirääkimiste lõppu toimus riigipeade ühine pressikonverents.

Пресс-конференция Владимира Путина и Дональда Трампа в Хельсинки
© AP Photo / Markus Schreiber
Riigipeade ühine pressikonverents

"Meil oli otsene, avatud ja väga produktiivne dialoog," ütles USA president. RIA Novosti teatel nimetas Trump kohtumist Putiniga murranguliseks momendiks Moskva ja Washingtoni suhetes. "Meie suhted Venemaaga pole kunagi olnud halvemad kui praegu. Kuid see olukord muutus pärast meie neljatunnist kohtumist. Midagi ei saa olema lihtne, kuid see on parem, kui kohtumise võimalus tagasi lükata. Parem on võtta poliitilisi riske rahu ja stabiilsuse saavutamiseks." Trump ütles, et "võtab parem rahu huvides poliitilise riski, kui hakkab riskima rahuga poliitika nimel". Ta avaldas lootust, et USA ja Venemaa suudavad lahendada kõik Helsingi tippkohtumisel arutluse all olnud probleemid.

Putini ja Trumpi kohtumine osutus edukaks >>

Putin loodab sisse seada konstruktiivse dialoogi

Venemaa presidendi sõnad polnud vähem optimistlikud. Tema sõnul toimusid kõnelused USA president Donald Trumpiga ausas ja asjalikus õhkkonnas, nende peamisi tulemusi tuleb pidada väga edukateks ja kasulikeks. President Putin tunnistas, et Venemaa ja Ameerika suhted on praegu halvas seisus, kuid neil raskustel pole objektiivseid põhjusi. Seepärast väljendas ta lootust Ameerika Ühendriikidega konstruktiivse dialoogi sisseseadmiseks: "Olen veendunud, et me jõuame Ameerika partneritega selle mõistmiseni. Loodan kahepoolsetes küsimustes varasema koostöö taastamist."

CNN langes Putini hilinemise pärast hüsteeriasse
© Sputnik / Press Service of the President of Russia/Mihail Metzel/Pool

Kremli juht nimetas ka kohtumise raames Venemaa poolt ette võetud konkreetseid samme.

"Maailma suurimate tuumajõududena oleme vastutavad rahvusvahelise julgeoleku eest," ütles Vladimir Putin, märkides, et tuumadesarmeerimise ei ole kaotanud oma tähtsust.

Tema sõnul andis Kreml Valgele Majale üles selle teema kohta konkreetsed ettepanekud. Putin kutsus oma Ameerika kolleegi üles looma terrorismivastast töörühma. Putini sõnul leppisid pooled Helsingi kohtumisel kokku Ameerika ja Venemaa juhtivate ettevõtjate töörühma loomises. "Ettevõtjad ise teavad, kuidas koostööd teha. Las nad mõtlevad, mida selleks vaja on," märkis ta.

Algus on pandud

Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas vastuseks ajakirjanike küsimustele, et Vene president Vladimir Putini ja USA liider Donald Trumpi läbirääkimised kulgesid "suurepäraselt". Ta lisas, et kohtumine läks "paremini kui superhästi".

Venemaa ja Ameerika Ühendriikide juhtide kohtumist Helsingis võib pidada Venemaa ja Ameerika suhete läbimurde alguseks, kuna see näitas, et riikide vahel ei esine ületamatuid vastuolusid. Selline on Venemaa senaatori Franz Klintsevitši arvamus.

Президент РФ Владимир Путин и президент США Дональд Трамп во время встречи в президентском дворце в Хельсинки
© REUTERS / KEVIN LAMARQUE
Venemaa president Vladimir Putin ja USA riigipea Donald Trump Helsingis

Intervjuus agentuurile RIA Novosti märkis ta, et Venemaa ja USA võivad leida kokkupuutepunkte paljudes teemades, sealhulgas Süüria, Korea poolsaare, Ukrainas kriisi, rahvusvahelise terrorismivastase võitluse, keskmise ja väikese tegevusraadiusega rakettide likvideerimise lepingu, relvade paigutamise kohta kosmosesse, küberjulgeolu ja Iraani leppe küsimustes.

Klintsevitši arvates tuleb tunnustada Trumpi isikuomadusi, ta suutis "raputada endalt minevikutaaga" ja osaleda Helsingi tippkohtumisel "ilma kivi seljataga hoidmata" koos "selge püüdega mõista meie riiki ja ehitada temani sildu".

Soome suurim ajaleht avaldas kirja Putinile ja Trumpile >>

Euroopa Parlamendis Eestit esindava Yana Toomi arvates, kui Venemaa jaoks on hea juba tippkohtumise toimumise fakt iseenesest, mis justkui tähistas, et halvim kahe riigi vahelistes suhetes on juba möödas, siis president Trump juhindub vana suhtekorraldajate põhimõttest: pole oluline, mis on tegelikult, oluline on, kuidas asi meedias välja paistab. See aga tähendab, ütleb Toom, et ta peab näitama avalikkusele midagi kaalukat. Veelgi enam, ta on seda varem alati teinud.

Poliitik usub, et mingiks kokkuleppeks Ukraina küsimuses pole ruumi, kuid ameeriklaste tagasitõmbumiseks Süüriast, tingimusel, et Venemaa minimeerib seal Iraani mõju, on teoreetiliselt võimalik. "Obama lahkumisel Iraagist olid katastroofilised tagajärjed, kuid nüüd on ISIS hävitatud ja Trump võib proovida "müüa" vägede lahkumist Ameerika relvade võiduna," ütles Toom.

Teine selline kohtumine kahe riigi ajaloos

Eelmine Venemaa ja USA presidentide kohtumine Helsingis toimus kakskümmend üks aastat tagasi — 1997. aasta märtsis. Siis oli Boriss Jeltsini ja Bill Clintoni kohtumise teemaks Balti riikide liikmelisus NATO-s. Seda küsimust ei lahendatudki, kuigi kohtumine pälvis tähelepanu ka teisel põhjusel.

Yle tuletas meelde, et see kohtumine langes Clintoni jaoks õnnetule ajale — veidi enne seda kukkus ta valgustamata trepil ja Helsingi visiidi ajal oli ta kipsis jalaga ratastoolis. USA presidendi jaoks oli väga tähtis, kuidas ta Ameerika meedias välja paistab ja selliselt paistnuks ta Jeltsini taustal kaotajana.

Seepärast esitas Ameerika presidendi pressiteenistus korraldajatele mitmeid nõudmisi, mis pidid pehmendama riigipeade füüsilise seisundi erinevust. Ameerika pool nõudis, et pressikonverentsi taustaks oleksid okaspuud ja ühisfotodel Jeltsin istuks ega paistaks Clintonist pikemana.

Eksperdid: Putini ja Trumpi läbirääkimised varjutavad NATO tippkohtumise >>

Ameeriklased ise valisid pressikonverentsi laua ja toolid, kuid ei suutnud õigesti arvestada Vene presidendi kasvu (ilmselt eksiti jalgade, tollide ja sentimeetritega) — ja ta paistis ikka pisut pikem kui USA president. Esialgu pole teada, kas Helsingi kohtumisel 16. juulil 2018 pooled mingeid nõudeid või piiranguid esitasid.

Trump pilgutas Putinile silma

Enne kohtumise algust Vladimir Putiniga pilgutas Donald Trump Venemaa presidendile silma. Sellele episoodile juhtis tähelepanu Briti telekanali Sky News ajakirjanik Mark Stone.

 

Teema:
Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis (46)
Tagid:
pressikonverents, poliitika, kohtumine, Vladimir Putin, Donald Trump, Helsingi, Soome, Venemaa, USA

Peamised teemad