00:04 18. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1346
  • RUB74.9036
Osoonikiht taastub käesoleva sajandi keskpaigaks, illustreeriv foto

Osoonikiht taastub käesoleva sajandi keskpaigaks

© FreeImages / sanja gjenero
Uudised
lühendatud link
14 0 0

Teadlaste hinnangul taastub osoonikiht käesoleva sajandi keskpaigaks, tingimusel, et protokolliga sätestatud kohustused viiakse ellu. Ilma Montreali protokollita oleks aga 21. sajandi lõpuks UV-kiirguse tase enneolematult kõrge.

TALLINN, 16. september — Sputnik. Pühapäeval, 16. septembril möödub 31 aastat ülemaailmse koostöölepingu sõlmimisest, mille eesmärk on kaitsta osoonikihti. 

1970. a. esitas prof. Paul Crutzen teooria, mille kohaselt kahjustavad ülehelikiiruslennukitest ja väetistest pärinevad lämmastikoksiidid osoonikihti, seisab Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kodulehel.

California kuberner: kliimamuutused on meid juba kätte saamas >>

1974. a. avastasid USA klimatoloogid Mario Molina ja Rowland Sherwood, et atmosfääri paisatud CFC-de lagunemisel eralduvad klooriaatomid põhjustavad osoonikihti kahanemist. Sama efekt leiti olevat broomiaatomitel haloonide lagunemisel.

Kõik nimetatud teadlased said 1995. a. selle avastuse eest Nobeli preemia.

1977. aastal, ehk 3 aastat pärast seda, kui M. Molina avalikustas oma hüpoteesi osoonikiht kahandavate ainete (OKA-de) rolli kohta, töötasid 32 riigi esindajad Washingtonis välja esimese tegevusplaani osoonikihi kaitseks. USA, Rootsi, Norra ja Kanada keelasid OKA-de kasutamise aerosool-pakendites.

Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon

Erinevate riikide valitsused ühendasid oma jõud mures osoonikihi saatuse nimel, võttes 1985. aastal vastu osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni. Eesti ühines konventsiooniga 1996. aastal.

Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll

Juba kahe aasta pärast, 16. septembril 1987, võtsid konventsiooni allkirjastanud riigid vastu osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Eesti ühines protokolliga 1996. aastal ning see jõustus Eesti suhtes 15.01.1997.

Montreali protokoll (edaspidi ka MP) on rahvusvaheline õigusakt, mis sisaldab endas osoonikihti kahandavate ainete nn "kontrollitavate ainete" tootmise ja kasutamise vähendamise või lõpetamise tähtaegu ning reguleerib kontrollitavate ainete kauplemist erinevate riikide vahel.

MP ja selle hilisemate paranduste lõppeesmärk on osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate toodete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas.

1000 katlamaja peavad hakkama õhusaastet vähendama >>

Ainete kasutuselt kõrvaldamise tähtajad sõltuvad sellest, kas on tegemist arenenud riikidega või arengumaadega. Arengumaade abistamiseks loodi 1990. aastal ka finantsmehhanism koos spetsiaalse fondiga, mida rahastavad arenenud riigid.

Protokolli on parandatud ja muudetud 4 korda

1990. a. Londonis

Londoni parandustega laiendati kontrolli all hoitavate ainete loendit, lisati vähemohtlike esmaste asendusainete kategooria ja karmistati osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulise kõrvaldamise tähtaegu.

1992. a. Kopenhaagenis

Kopenhaagenis märgiti, et osoonikihi edasine hõrenemine ning osooniaukude kiire laienemine kestab. Seetõttu karmistati 1992. aasta Kopenhaageni parandustega osoonikihti kahandavate ainete tootmise, tarbimise, impordi ning ekspordi nõudeid veelgi.

1997. a. Montrealis

Montreali parandustega OKA-de käitlemise kontrollimeetmed olid veel kord karmistatud ning protokoll oli täiendatud OKA-de impordi ja ekspordi litsentsimise süsteemiga, mis lihtsustab nende ainete ja toodete liikumise kontrolli. Karmistatud olid ka metüülbromiidi tootmise ja kasutamise tähtajad.

1999. a. Pekingis

Pekingi parandus on siiani viimane MP parandus, millega laiendati taas OKA-de nimekirja. Pekingi paranduste põhieesmärk oli karmistada juba olemasolevaid meetmeid ja tähtaegu klorofluorosüsivesinike osas.

2011. aasta alguseks olid Montreali protokolliga ühinenud kõik maailma riigid.

Tagid:
kuupäevad, liikmesriigid, osoon, loodus, kokkulepe, keskkond, osoonikiht, Montreali protokoll, KIK, maailm

Peamised teemad