08:00 20. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1103
  • RUB74.2984
Водитель автобуса. Иллюстративное фото.

Pea veerand maailma autojuhtidest ei näe piisavalt hästi

© Flickr / Kevin Hale
Uudised
lühendatud link
3110

Suurbritannias läbi viidud uuringu põhjal ei näe 23 protsenti maailma autojuhtidest piisavalt hästi ja seetõttu suureneb õnnetuse risk liikluses neli korda, sest sõidukijuhid ei kanna prille või kontaktläätsi.

TALLINN, 17. september — Sputnik. Suurbritannias läbi viidud uuringu kohaselt eiratakse prillide kandimist autoroolis kõige enam lühikeste sõitude puhul: peaaegu üks kümnest autojuhist ei ole kandud endale mõeldud prille või läätsesid, kui on oma lapsi kooli viinud või sealt toonud, 25% sõidukijuhtidest sõidavad nägemishäiretega lühikesi sõite ning ca 15% istuvad autorooli ka pikemate vahemaade läbimiseks, edastas Pealinn.

Liikluses hukkus üle poolesaja inimese >>

Eestis kontrollitakse sõidukijuhtide silmanägemist tervisetõendit väljastades kord kümne aasta tagant, kuigi optometristide ja perearstide hinnangul võib silmanägemine muutuda juba kuue kuu kuni aasta jooksul.

PPA tühistab üle kahesaja kiiruskaamera trahvi, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Hea silmanägemine on turvalise sõitmise üheks põhitingimuseks, sest vähemalt 90% sõidukijuhi infost on visuaalne. Kuid kahjuks juhivad tõenäoliselt ka Eestis sajad kui mitte tuhanded sõidukijuhid sõidukeid ettenähtud prillide-läätsedeta või ei ole teadlikud, et nägemine saaks ja peaks prillide abil selgem olema," selgitas Instrumentariumi optometrist Merle Väljari, kes nentis, et igas Eesti optikakaupluses kontrollitakse igapäevaselt keskmiselt 10-20 inimese silmanägemist ning enamik kontrolli jõudvatest inimestest vajavad uusi prille.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 88, ei tohi B-kategooria sõiduõigust omaval juhil korrektsiooniga (vajaduse korral korrigeerivate läätsedega) nägemisteravus mõlema silmaga koos nägemisel olla väiksem kui 0,5; horisontaalne vaateväli ei tohi olla alla 120 kraadi. Hämaras nägemine ja adaptatsioon pimestamise suhtes peavad olema normaalsed.

Samas professionaalsetel autojuhtidel, näiteks taksojuhtidel ei tohi kummagi silma korrigeerimata nägemisteravus olla alla 0,05 ja korrigeeritud nägemisteravus peab olema vähemalt 0,8 paremini nägeva silmaga ja vähemalt 0,1 halvemini nägeva silmaga. Hämaras nägemine ja adaptatsioonivõime pimestamise suhtes peavad olema normaalsed.

Optometristi sõnul on nägemisteravuse tingimused igati pädevad. Keerulisem on olukord hämaras nägemise ja pimestamisel adaptsioonivõime hindamisega, sest "normaalne" on väga suhteline.

Kiiev-Tallinn liinibuss sõitis Valgevenes kraavi >>

"Pimestamisel on adaptsioonivõimet keeruline mõõta – selle muutuseid hinnata, kui hästi ja kaugele pimedas nähakse ja kui kiiresti taastub pimedates oludes nägemine, kui silmi on valgusvooga pimestatud. Erinevad uuringud on kinnitanud, et liiklusõnnetusi ei põhjusta niivõrd ainult halb nägemisteravus, vaid just kontrastitundlikkuse ja adaptsioonivõime langus," rõhutas Väljari, lisades, et hämarates oludes tumeda kogu eristamine või pimedas sõitmisel vastutuleva sõiduki tulede möödumise järgselt on keeruline objekte eristada, mis omakorda toob kaasa reageerimisvõime languse.

"Halb silmanägemine võib võrduda tegelikult justkui joobes seisundiga, mil inimese nägemine on samamoodi häiritud," selgitas optometrist.

Väljari sõnul võib kontrastitundlikkus langeda eriti vanemas eas ehk keskealised ja vanemad sõidukijuhid peaksid eriti kriitiliselt enda nägemist hindama ja selle muutustele reageerima.

Optometrist rõhutas, et ei piisa vaid kord kümne aasta järel juhilubade tarvis tervisetõendit uuendades silmade kontrollist, sest nii kaugele kui lähedale nägemine või ka kontrastitundlikkus võib muutuda juba kuue kuu kuni aasta jooksul.

Aasta esimese kaheksa kuu jooksul on juhtunud kokku 1028 liiklusõnnetust, milles said kannatada 1277 inimest, hukkunud on 56 inimest, kellest 14 ei kasutanud turvavarustust, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Tagid:
optometrist, prillid, uuring, autojuht, nägemine, tervis, Instrumentarium, Merle Väljari, maailm, Suurbritannia, Eesti

Peamised teemad