15:41 19. Jaanuar 2020
Kuula otse
  • USD1.1108
  • RUB68.2495
Uudised
lühendatud link
7302

Justiitsministeeriumi komisjon hindas kahjude suuruse Eesti okupeerimisest Nõikogude Liidu poolt ligikaudu 92 miljardile rublale (valuutakurssi ei ole aruandes märgitud). Seega praeguse kursi järgi hinnatakse kahjusuurus 1,2 miljardile eurole.

TALLINN, 15. oktoober — Sputnik. Aastal 2016. justiitsminister Urmas Reinsalu poolt moodustatud komisjon hindas Eestit okupeerinud totalitaarsete režiimide tegevusest põhjustatud kahjude uurimisega seotud küsimusi. Komisjon hindas kahjude suuruse Eesti okupeerimisest Nõikogude Liidu poolt ligikaudu 92 miljardile rublale, kirjutab venekeelne ERR.

Müncheni sobingu 80. aastapäev >>

Komisjoni juhi, ajaloolase Toomas Hiio sõnul ei saa Eesti loobuda kahjude kindlakstegemisest ja kahjunõude esitamisest, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti reedel.

Eesti Vabariigi vapp, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Rahvusvaheline õigus lubab esitada okupatsioonikahjude kompenseerimise nõuet ja seda on mitu riiki minevikus ka teinud. NSV Liit okupeeris Eesti 1940. aastal ja Nõukogude okupatsiooni ajal Eestis toimunu eest vastutas okupatsioonivõim. Kahjutasunõudest loobumist võib käsitada Nõukogude Liiduga vabatahtlikult liitumise väite tunnustamisena. Sellega unustaks Eesti nende kümnete tuhandete oma kodanike ja elanike kannatused, kes langesid Nõukogude režiimi ohvriks, samuti tunnistaks mõttetuks ja tarbetuks nende tegevuse, kes okupatsioonivõimu vastu võitlesid. Eesti riigikogud ja presidendid on alates Eesti iseseisvuse taastamisest vastupidist deklareerinud," rääkis Toomas Hiio.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul kandis Eesti Nõukogude okupatsiooni ja II maailmasõja tagajärjel suurimat kahju inimkaotuste näol.

"Eesti kaotas poliitilistel põhjustel mõrvatute, vangistatute ja küüditatute, aga ka Nõukogude terrori eest kodumaalt põgenenutena ligi viiendiku oma rahvastikust. Suur osa arreteeritutest suri vangistuses, samuti tuhanded küüditatud. Enamik Eestist põgenenutest ei naasnud mitte kunagi kodumaale."

Baltlaste suur unistus — igaühele vähemalt kolm vene orja >>

Juba 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate alguses uurisid Eesti okupeerimist ja selle tagajärgi nii Eesti Teaduste Akadeemia kui ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogu moodustatud komisjonid. Riigikogu poolt 1992. aastal asutatud okupatsioonirežiimide repressiivpoliitika uurimise riiklik komisjon lõpetas töö 2004. aastal, andes oma vahearuandena välja "Valge raamatu" okupatsioonikahjudest, mille riigikogu heaks kiitis.

2015. aasta lõpul allkirjastasid Leedu, Läti ja Eesti justiitsministrid memorandumi "Ühistegevusest nõukogude okupatsioonikahjude hüvitusnõuete esitamisel". Nad lubasid pöörduda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja rõhutasid, et "Venemaa Föderatsioon on Balti riike okupeerinud Nõukogude Liidu õigusjärglane", vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Vabamu. Illustreeiv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Okupantide" panust Eesti majandusse

Kui tõstatada tõesti raha küsimus, tasuks meenutada "okupantide" panust Eesti majandusse, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti õigusteadlase arvamusloo. Nõukogude Liidus sai Balti vabariikidest omamoodi "sotsialismi vitriin". 1970.-1980. aastatel oli Eesti investeeringutelt põhikapitali elaniku kohta NSV Liidus esimene ja 1991. aastal SKT poolest elaniku kohta 46. kohal maailmas. Juba 1975. aastaks oli tööstustoodangu maht ületanud 1940. aasta taset 39 korda ja 1913. aasta taset 50 korda, kirjuats autor.

"Okupantidelt" jäi vabariigile eesrindlik põllumajandus, mille toodang oli hinnatud üle kogu Nõukogude Liidu, kümned tööstusettevõtted, arenenud teedevõrgustik, raudteed, sadamad ja elektrijaamad.

"Venemaa Riigiduuma saadiku Viktor Alksnise umbkaudsete hinnangute kohaselt oli Nõukogude Liidu investeeringute kogumaht Eesti NSV majandusse 40-45 miljardit dollarit. Kas tahaksite ehk tagasi pöörduda, härrased?" kirjutab autor.

Tagid:
tasu, kahjutasu, poliitika, okupatsioon, NSV Liit, Justiitsministeerium, Toomas Hiio, Urmas Reinsalu, Eesti, Venemaa

Peamised teemad