04:03 11. Detsember 2018
Kuula otse
  • USD1.1425
  • RUB75.8985
NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni esimees Marko Mihkelson

Eesti delegatsioon osaleb NATO Parlamentaarse Assamblee aastaistungil

© Sputnik / Вадим Анцупов
Uudised
lühendatud link
15 0 0

NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Hannes Hanso ja Oudekki Loone osalevad NATO PA aastaistungil Halifaxis Kanadas.

TALLINN, 18. november — Sputnik. "Soovime kinnitust, et NATO suurendatud kohaloleku pataljoni lahingugrupid jäävad paigale nii pikaks ajaks kui vaja ja heidutusvõimet võimalusel tugevdatakse," märkis delegatsiooni juht Mihkelson, edastab Pealinn viitega BNS-le. 

"Meie jaoks on julgeolekuküsimustes oluline, et liitlaskoostöö NATO riikide vahel püsiks tugevana," ütles delegatsiooni juht Marko Mihkelson ja lisas, et kõige otsesemalt puudutab Eestit aastaistungi päevakorras olev kaitsekomitee raport NATO heidutusest alliansi idatiival.

"Vene karu" natolased ei hirmutanud — "karutõbi" teeniti välja küll >>

"Soovime kinnitust, et NATO suurendatud kohaloleku pataljoni lahingugrupid jäävad paigale nii pikaks ajaks kui vaja ja heidutusvõimet võimalusel tugevdatakse," märkis Mihkelson, kelle sõnul ei möödu ühtegi NATO kohtumist, kus ei tuleks kõne alla võrdne koormuste jagamine.

"Kui tahame, et liitlased panustaksid NATO idatiival, peame ka ise panustama ja seda me teeme. Eesti kaitsekulutuste tase ületab kokkulepitud kahte protsenti SKP-st, samas kui paljud teised liikmesmaad on alles teel kahe protsendi suunas," lisas Mihkelson.

Delegatsiooni liikme Oudekki Loone sõnul puudutab julgeolekuolukorda otseselt üldine rahvusvaheliste suhete toimeprintsiipide muutumine.

"Aina enam on näha, et pärast Teist maailmasõda paika pandud struktuur ei sobi enam tingimata tänaste probleemide lahendamiseks," rääkis Loone. "Seetõttu on kavas ka arutelud rahvusvahelise kaubandussüsteemi või paratamatut koostööd nõudva kosmosetööstuse tuleviku osas."

Loone lisas,et kui Eesti tahab oma tulevikku ise määrata, siis on äärmiselt oluline kõigis aruteludes osaleda ja erinevaid tulevikuvõimalusi läbi kaaluda.

NATO teatas olematust Vene agressioonist Baltimaade suhtes >>

Reedest esmaspäevani Halifaxis toimuv aastaistung toob kokku 29 NATO liikmesriigist pärit parlamendiliikmed, samuti partnerriikide delegatsioonid ja vaatlejaid, et arutada alliansi puudutavaid rahvusvahelisi julgeolekuküsimusi.

Nädalavahetusel toimuvad koosolekud, kus tulevad arutlusele viie komisjoni resolutsioonid ja raportid. Esmaspäevasel täiskogu istungil valib NATO PA omale uue presidendi.

Käsitletavate teemade hulgas on kaitsetehnoloogia, hübriidsõda, koormuste jagamine, võimalused ja väljakutsed kosmoses ning kosmosetööstuse tulevik. Veel on arutlusel energiajulgeoleku strateegiline väljakutse alliansi jaoks Kesk-ja Ida-Euroopas ning Venemaa sekkumine liitlaste valimistel ja referendumitel.

Samuti räägitakse NATO panusest probleemide lahendamisel ebastabiilsel lõunatiival ja heidutuse tugevdamisest idatiival ning kuidas terroristid kasutavad krüptitud sõnumeid.

Raportid puudutavad ka Lääne-Balkani riikide julgeolekut, Afganistani piirkondliku julgeoleku probleeme ja Põhja-Korea mõju rahvusvahelisele julgeolekule. Aga ka NATO operatsioonide erivajadusi kaasaegses julgeolekukeskkonnas ning julgeolekut ja koostööd Kaug-Põhjas.

2016. aastal toimunud NATO tippkohtumisel Varssavis otsustati paigutada Leedu, Läti, Eesti ja Poola territooriumile NATO sõjaline kontingent, kuid esimesed Lääne väeüksused ilmusid Balti riikidesse niipea, kui nad 2004. aastal NATO-ga ühinesid, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Venemaa on korduvalt teatanud, et Venemaa ei ründa mitte kunagi mistahes NATO riiki. "See on selge kõikidele vastutustundlikele poliitikutele," täheldas Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Lavrov: Venemaa ei ründa kunagi NATO riiki >>

"Meie suhtumine NATO laienemisesse ja niinimetatud NATO partnerlusprogrammi raames sõjalise taristu edasinihutamisesse meie piiri vahetusse lähedusse ei ole muutunud. Meie julgeolekudoktriinidesse on selgelt sisse kirjutatud, et üheks peamiseks julgeolekuohuks on NATO edasine idasuunaline laienemine," ütles Lavrov.

"Olen veendunud, et kõik tõsiseltvõetavad ja ausad poliitikud teavad suurepäraselt, et Venemaa ei ründa kunagi ühtegi Põhja-Atlandi alliansi liikmesriiki. Meil ei ole mingeid selliseid plaane. Ma arvan, et NATO-s teatakse seda suurepärastelt, kuid kasutakse iga ettekäänet, et paigutada üha rohkem sõjatehnikat ja pataljone garanteerimaks, et USA hoiab ka edaspidi sellel marjamaal oma pilku peal," ütles Lavrov.

Väited Venemaa agressioonist Baltimaade vastu on täiesti alusetud — sellest teatas kevadel ka NATO sõjanõukogu esimees kindral Peter Pavel, olles visiidil Ameerika Ühendriikides.

Eelnevalt on Prantsusmaa president Emmanuel Macron teinud ettepaneku luua USA-st sõltumatu "üleeuroopaline armee", sealhulgas küberjulgeoleku jaoks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

"Kui kõnelda strateegilisest autonoomiast, siis pole selge, mida see nimelt tähendab, aga see kõlab nii, nagu käiks jutt sellest, et teha suuri strateegilisi asju üksinda. Minu meelest ei ole see arukas," kommenteeris NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Veel eile teatas ta, et ei näe vajadust Euroopa Liidu poolt dubleerivate alliansside või organisatsioonide loomiseks. "Reaalsus on see, et meil on tarvis ühte tugevat juhtimisstruktuuri," rõhutas NATO peasekretär.

Tagid:
aastaistung, julgeolek, PA, NATO, Marko Mihkelson, Oudekki Loone, Hannes Hanso, Kanada, Eesti

Peamised teemad

  • Briti peaminister Theresa May

    Briti peaminister Theresa May esines esmaspäeval parlamendis, kus teatas, et lükkab hääletuse Euroopa Liiduga saavutatud leppe üle edasi.

    16
  • Läänemere riigid: kella keeramine eeldab koostööd, illustreeriv foto

    Esmaspäeval Tallinnas kohtunud Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Poola esindajad tõdesid ühiselt, et kella keeramise lõpetamise kokkulepe Euroopa Liidus nõuab veel palju koostööd, hetkel ei ole liikmesriikide seas piisavat enamust kellakeeramisest kiirelt loobuda.

    16
  • Eesti konservatiivid põrnitsevad Venemaad hirmuärataval pilgul, illustreeriv foto

    Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindajad astusid taas välja Venemaaga piirilepete sõlmimise vastu. See on ka arusaadav – kui lepingud ratifitseeritakse, kaob põhjus vägevate avalduste tegemiseks ära.

    54