17:21 17. Detsember 2018
Kuula otse
  • USD1.1285
  • RUB75.2265
Illustreeriv foto

Kohendatud inimesed - miks on Hiina geneetikute eksperimendid ohtlikud

© Sputnik / Konstantin Chalabov
Uudised
lühendatud link
3101

Hiina teadlane He Jiankui ütles 26. novembril Associated Pressile, et ta muundas inimese embrüote genoome enne kunstlikku viljastamist, mille tulemusena tulid ilmale kaks muudetud DNA-ga last.

TALLINN, 6. detsember — Sputnik. Teaduskogukond mõistis teadlase töö karmilt hukka. Hiinas on alustatud uurimist, kõik katsed inimgenoomiga on ajutiselt keelustatud. RIA Novosti uuris, miks selline lugu võis juhtuda ainult Hiinas ja miks see kogu maailma nii ärevile ajas.

Millest kõik alguse sai?

Nädala alguses tuli Lõuna-Hiina Teaduse ja Tehnoloogia Ülikoolis töötav geneetik He Jiankui Hongkongi Inimgenoomi muundamise rahvusvahelisele konverentsile, kus ta pidi esinema ettekandega.

Enne konverentsi algust rääkis teadlane korraldajatele, et ta osales esimesel inimembrüode DNA muutmises. Veidi hiljem täpsustas teadlane Associated Pressile antud intervjuus, et muutis CRISPR/Cas9 süsteemi kasutades reproduktiivravi käigus seitsme paari embrüode genoome. Ühe terve ema HIV-nakatunud isast rasestumise tulemusena sündisid muudetud DNA-ga kaksikud. Jiankui selgitas, et ta eemaldas lastel CCR5 geeni, mille tulemusena nad said eluaegse immuunsuse HIV suhtes.

Tulevased lapsevanemad olid tema tööst teadlikud ja andsid vabatahtlikult nõusoleku eksperimendis osalemiseks, väitis geneetik. Eetilistel kaalutlustel keeldus ta neid nimepidi nimetamast.

Ta ei tööta meil enam

Kaks tundi pärast Associated Pressi teadet ilmus Lõuna-Hiina Teaduse ja Tehnoloogiaülikooli võrgulehel, kus teadlane töötas, ametlik avaldus: dotsent He Jiankui lahkus ajutiselt ametikohalt juba 2. veebruaril 2018 palga säilitamisega 2021. aasta jaanuarini.

Ülikool ei teadnud tema katsetest väljaspool õppeasutust ja peab sellist tööd eetiliste põhimõtete ja teadusliku praktika rängaks rikkumiseks. 26. novembril õhtupoolikul teatas Hiina Rahvavabariigi tervishoiu ja sündivuse planeerimise riiklik komitee, et peab Jiankuya tegevust ebaseaduslikuks ja alustab tema suhtes menetlust.

"Meedia teatas AIDS-i immuunsusega geneetiliselt muundatud laste sünnist. Komitee jälgib seda tähelepanelikult ja tegi Guangdongi provintsi tervishoiuvalitsusele viivitamatult ülesandeks viia selle juhtumi kohta läbi põhjalik uurimine," öeldakse võrgulehel avaldatud dokumendis.

Löök teaduse pihta

He Jiankuya kolleegid kogu maailmas reageerisid geneetiku avaldusele äärmiselt negatiivselt.

"Kui me suudame midagi teha, ei tähenda see veel, et me peaksime seda tegema. CRISPR-tehnoloogial on suur potentsiaal, kuid Hiinas sündinud CRISPR-lapsed kahjustavad usaldust teaduse ja inimelu suhtes," kirjutas Londoni Ülikooli kolledži teadur Maryam Khosravi Twitteris.

​Austraalia biofüüsik Antoine van Oyen märkis, et see on teaduse jaoks kurb päev, sest He Jiankuya töö rikub selliste katsete tegemisele kehtestatud rahvusvahelist moratooriumi.

​Teadlase kodumaal kirjutas üle saja teadlase avaliku kirja Hiina Rahvavabariigi valitsusele, milles nõuti inimese geenide muundamise piiramist seadusega. Kiri avaldati 26. novembri õhtul Hiina teaduseportaali "Zhizhi Fenzi" ("Teadlane") Weibo mikroblogis. Teadlaste sõnul on CRISPR-i meetodi kasutamine inimestel seotud tohutute riskidega, selle rakendamises pole midagi uuenduslikku ja keegi ei ole varem selliseid eksperimente teinud just nende võimaike ettenägematute tagajärgede tõttu.

Teadusmaailma selline reaktsioon oli üsna ootuspärane, ütles Meditsiinilise geneetika uurimiskeskuse funktsionaalse analüüsi labori juhataja Mihhail Skoblov.

"Tänapäeval on teadus ise endale lati väga kõrgele seadnud. Kui see oleks juhtunud 50, või isegi 20 aastat tagasi, oleksid kõik öelnud: "Mis juhtus, nii ju tohib? Kui vahva!" Ja seda oleks hakatud rakendama. Kuid tänaseks on teadus kogenud märkimisväärsel hulgal vigu, mistõttu reaktsioon on täiesti ühene – ehmatus ja hukkamõist. Enne kui mingi ravim või tehnoloogia turule jõuab, kulutavad selle loojad aastaid ja aastakümneid kontrollimisele. Antud juhul seda ei toimunud. Mudelobjektide pidevat aastatepikkust kontrolli ei tehtud. Pole ka teada, kui palju eksperimente He Jiankui enne edust teatamist tegelikult tegi. Võib kindlalt väita, et tänasest tehnoloogia seisust kuni katseteni muuta inimese genoomi, peab mööduma veel palju aastaid," ütles teadlane RIA Novosti korrespondendile.

Lugu jätkub

Kolmapäeval, 28. novembril ilmunud lugu on saanud järje

"Kättemaksurelv": Ameerika Ühendriikides möllab nõukogude ajastu viirus>>

He Jiankui tegi inimgenoomi muutmise rahvusvahelisel konverentsil ettekande, märkides, et lähemal ajal sünnib veel kolmas muudetud DNA-ga laps. Ühtlasi rääkis ta oma eksperimendi üksikasjadest. Vastates saalist tulnud süüdistusele vastutustundetuses märkis geneetik, et "HIV-nakkusega inimesed vajavad abi, me peame ilmutama kaastunnet miljonitele perekondadele, kes selle haigusega võitlevad ja kui meil on tehnoloogia, mis lubab abi anda varem, siis saame me päästa rohkem inimesi."


Ühe tunni jooksul pärast He Jiankuya ettekannet levisid selle slaidid internetis ja mõni aja pärast avaldati sotsiaalvõrgustikes ka ettekande lahtikirjutus. Enamik spetsialiste, kes ettekandega tutvusid, märkisid, et Hiina teadlane kasutas mõtlematult CRISPR/Cas9 tehnoloogiat ega arvestanud genoomi muutmise võimalike kõrvalmõjudega. Austraalia rahvusliku ülikooli geneetik Gaetan Bourget märkis oma Twitteri kontol, et muudetud DNA-ga laste peamine probleem seisneb selles, et ei saa välistada deletsioone (kromosoomi muutused, mille käigus osa kromosoomist kaob) ega mosaiiksust (geneetiliselt erinevate rakkude tekkimine kudedes). Seetõttu on raske ennustada, mida selle tehnoloogia kasutamine kaasa toob.
Hiina on geneetikute paradiis
See ei ole esimene kord, kui Hiina teadlased satuvad inimese genoomi muutmisega seotud skandaali. Selle aasta jaanuaris teatas The Wall Street Journal oma allikatele viidates, et vähemalt 2015. aastast on Hiinas CRISPR/Cas9 tehnoloogiat katsetatud vähktõve ja HIViga patsientidel. Eksperimentaalravi tulemusena, mille käigus patsiendi immuunsete rakkude DNA-d muudeti, suri 15 inimest.

Tookord väitsid Hiina teadlased, et surma põhjuseks olid uuringualuste kroonilised haigused, mitte kasutatud ravimetoodika. Väljaande teatel on sellised eksperimendid Hiinas võimalikud tänu sellele, et inimese genoomi muutmisega seotud uuringuteks luba saada on väga lihtne. Hangzhou onkoloogiahaigla teadlased, kes inimese DNA muundamist kasutavad, hankisid selle dokumendi poole päevaga.

Võrdluseks — Ameerika Ühendriikides kulus Oregoni teaduse ja tervishoiu ülikooli teadlastel kaks aastat, et embrüote DNA muutmiseks luba saada. 2017. aastal olid nad ühed esimesed maailmas, kes muutsid inimese embrüo genoomi, kuid ei viinud neid raseduse jätkamiseks emakasse.

Siiski on Hiina DNA muutmise katseid reguleeriv seadusandlus karmistumas. 29. novembri õhtul teatas telekanal CCTV, Hiina teadus- ja tehnoloogiaministri asetäitja Xu Nanpingile viidates, et kõik embrüo DNA muutmisega seotud uuringud peatatakse. Intervjuus telekanalile rõhutas ametnik, et sellise otsuse põhjuseks olid He Jiankui tehtud avaldused ajaloo esimeste geneetiliselt muundatud laste sünni kohta.

"He Jiankui lugu on väga keeruline, kuid võib-olla saab sellest lähtepunkt põhjalikumateks tehnoloogiauuringuteks, ohutute genoomi muutmise tehnoloogiate avastamiseks, õigusaktide muutmiseks, selliste regulatsioonide ilmumiseks, et selliste tehnoloogiate kasutamine on lubatud ainult konkreetsetel eesmärkidel. Mõistis ju ka He ise oma videosõnumis genoomi muutmise tehnoloogia kasutamine muul kui meditsiinilistel eesmärkidel hukka. Kuid kõigepealt peame ootama selle loo uurimise tulemused. Siiski tahaks näha tõendeid, et lapsed on ilma sündinud ja et nad on terved," selgitas Mihhail Skoblov.

Tagid:
He Jiankui, geneetik, teadlane, Hiina, Eesti

Peamised teemad