16:54 25. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1394
  • RUB71.7127
Venemaa Föderatsiooninõukogu infopoliitika ja meediaga koostöö komitee juht Aleksei Puškov

Puškov: Eesti tähtsus piirdub Venemaa naabrusega

© Sputnik / Рамиль Ситдиков
Uudised
lühendatud link
20136

Venemaa senaator Aleksei Puškov selgitas kommentaaris portaalile Sputnik Eesti rekordilisi riigikaitsekulusid ettenägeva Eesti riigieelarve vastuvõtmise põhjuseid.

TALLINN, 15. detsember — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Venemaa Föderatsiooninõukogu infopoliitika ja meediaga koostöö komitee juhil Aleksei Puškovi esitas oma seisukoha 14. detsembril Moskvat (RIA Rossia Segodnja pressikeskus) ja Tallinnat (Sputnik Eesti pressikeskus) ühendaval telesillal, kus Puškov vastas uudisteportaali Sputnik Eesti küsimusele.

"Eestis võeti hiljuti vastu 2019. aasta riigieelarve, mis sisaldab rekordilisi riigikaitsekulusid. Kas teile ei tundu, et toetades Eestis Venemaa-vastast retoorikat ja tootes libauudiseid väidetavast "Vene ohust", pumpab USA kui NATO vedurriik väikesest Balti riigist raha välja?" sõnastas Tallinn oma küsimuse.

Aleksei Puškov vastas, et USA presidendi Donald Trumpi üldine poliitiline joon seisneb tõepoolest selles, et eurooplased suurendaksid NATO toetuseks oma kaitsekulutusi, kuid kuni viimase ajani täitsid ainult viis NATO liikmesriiki kohustust kulutada 2% SKTst selle militaarse organisatsiooni vajadusteks. Ja Eesti kuulub nende hulka.

Zahharova eesti rahvale: küsige neilt, kes teie nimel Venemaad süüdistavad>>

"Sellest ka Trumpi rahulolematus Euroopa riikide ebapiisava panusega NATO eelarvesse. Loomulikult on USAl oma osa vastutusest, et Eesti panustab NATO vajadusteks palju raha, kuid ma ütleksin, et seda tehakse Eesti võimude endi aktiivsel osalusel ja soovil. Kui Eestis domineeriks mõni teine seisukoht, siis poleks kaitse-eelarve kindlasti rekordiline," ütles Puškov.

Eesti müüb oma Venemaa-vastasust

Eesti (nagu ka Läti ja Leedu) poliitiline eliit panustavad sellesse, et saada Venemaa põhjapiiril NATO sillapeaks. Selline lähenemine annab Balti riikide poliitikutele poliitilistes organisatsioonides suurema kaalu – neid võetakse tõsiselt ja nendega aetakse asju.

Председатель комиссии Совета Федерации РФ по информационной политике Алексей Пушков во время пресс-конференции
© Sputnik / Владимир Трефилов
Venemaa Föderatsiooninõukogu infopoliitika ja meediaga koostöö komitee juht Aleksei Puškov.

"Me saame suurepäraselt aru, et nende kolme riigi poliitiline tähtsus piirdubki asumisega Venemaa piiri ääres, mingeid tõsiseid algatusi sealt ei tule. Me ei näe sealt tulemas mingit reaalset poliitikat peale "Venemaa ohu" teema ja NATO-le tehtavate üleskutsete paigutada Balti riikide territooriumile rohkem vägesid ja sõjavarustust. See on ühte väravasse mängitav poliitika," arvab Puškov.

Russofoobia peamine põhjus on Puškovi arvates see, et Baltimaade poliitilisel eliidil ei ole maailmatasandil midagi müüa — väljaspool Venemaa vektorit pole need riigid nõutud. Kui kaob "Venemaa oht", siis muutuvad Eesti, Läti ja Leedu nii NATOs kui ka Euroopa Liidus marginaalseteks riikideks, millest keegi ei hooli.

"Venemaa-vastase toonuse" ülevalhoidmisega suurendab Balti riikide eliit ka enda tähtsust, mis ei vasta nende tegelikule rollile Lääneriikide liidus. Seepärast tulebki neil oma pühendumust Venemaa-vastastele seisukohtadele pidevalt kinnitada. See viib Eesti absurdsete avalduste ja tegevuseni poliitilisel areenil. Nagu väide, et kui venelased tulevad Eestisse, siis upuvad nad omaenda veres. Jääb mulje, et paljud Eesti poliitikud tahaksid kangesti mingit vahejuhtumit Venemaaga, vastasel juhul poleks nende olemasolul mõtet. Ja kuna mingit reaalset ohtu pole, jääb üle sellest ainult rääkida," ütles Aleksei Puškov.

Politoloog: Ratase sõnad sanktsioonidest on takkakiitmine EL-le ja USA-le>>

Teine hiljutine kinnitus selle kohta on Eesti käitumine seoses vahejuhtumiga Kertši väinas, kui Venemaa suursaadik kutsuti välisministeeriumisse ja Eesti peaminister Jüri Ratas nõudis sanktsioonide karmistamist. Seejuures läks Eestil meelest ära, märkis Puškov irooniliselt, et Eesti ei asu mitte Musta, vaid Läänemere rannikul.

"Selliseid manöövreid tehakse selleks, et tähtsa näoga väljendada sügavat muret ja teha Euroopa publikule teatavaks, kui mures Eesti on ja kui suurt rolli mängib ta Euroopa poliitikas Venemaale kohta kätte näidates. Need absoluutselt spekulatiivsed lähenemisviisid ei teeni mitte Eesti, vaid üksnes kitsa natsionalistliku valitsuseliidi huve, mis suurendab sellega oma poliitilist kaalu ja rahastust. See tähendab, et ta müüb oma Venemaa-vastasust neile, kes on valmis seda ostma. Ma arvan, selles ongi rekordilise kaitse-eelarve põhjus," teatas senaator.

Selles mõttes Soome Baltimaadest erinev. Soomes ilmuvad Puškovi sõnul küll Venemaa-vastased artiklid ja telesaated, kuid Soome ohustamise teemat Venemaa seal pole.

"Veelgi enam, Soome peaminister ütles Washingtonis: "Me ei karda Venemaad. Jah, me toetame Euroopa Liidu distsiplineeritud liikmena selle organisatsiooni poliitikat, kuid Venemaa on meie naaber, me oleme harjunud elama Venemaa kõrval ja me jätkame seda poliitikat," tõi senaator Puškov näite.

Soome suhtumist Venemaasse näitavad presidentide Niinistö ja Putini regulaarsed kohtumised ning väga aktiivsed parlamendikontaktid. Ja seda vaatamata asjaolule, et Soome on Lääne kogukonna täieõiguslik liige ja kuigi ta ei kuulu NATOsse, osaleb ta ühisõppustel NATOga.

Varem on Sputnik Eesti ära toonud Eesti politoloogide Igor Rosenfeldi ja Vitali Gaitšonoki seisukohad, et Eesti liigub oma poliitikas Ameerika kiiluvees.

Tagid:
senaator, Aleksei Puškov, Eesti, Venemaa

Peamised teemad