20:53 28. November 2020
Kuula otse
  • USD1.1922
  • RUB90.9894
Uudised
lühendatud link
NATO idarindel (273)
2910

Peaminister Jüri Ratas arutas Vilniuses kohtumisel oma Leedu ja Läti ametikaaslaste Saulius Skvernelise ja Māris Kučinskisega kaitse- ja julgeolekuküsimusi, arenguid Rail Balticu projektiga ning muid Balti koostööle tähtsaid teemasid.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. Oma ühisavalduses rõhutasid peaministrid, et järgmine Euroopa Liidu pikaajaline eelarve peab vastama EL-i arengu eesmärkidele, ning vaatamata Ühendkuningriigi lahkumisele ei tohi 2021-2027 eelarve maht olla väiksem, kui jooksva perioodi oma.

Ratas märkis, et eelarvevaidlustes võivad ka sarnaste vaadetega riikide seisukohad olla piisavalt erinevad. Seda tähtsam on Baltimaade tihe koostöö.

Läänemere riigid: kella keeramine eeldab koostööd >>

Kolme riigi valitsusjuhid arutasid Rail Balticu projekti elluviimist ja rõhutasid, et oluline on tagada sellele tõhus toetus Euroopa Ühendamise Rahastust ka järgmises eelarveperspektiivis.

"Peame jätkama jõupingutusi projekti elluviimise kiirendamiseks, et ära kasutada juba eraldatud vahendid, olla edukad rahastu lisavoorudes juba enne 2021 aastat ja ka järgmisel eelarveperioodil," sõnas Ratas ja lisas, et Eestis sõlmib tõenäoliselt esimese suurema ehituslepingu juba 2019. aasta alguses.

Balti riikide peaministrid toetasid kellakeeramise lõpetamist Euroopa Liidus ning leppisid kokku, et koordineerime oma tegevusi ja jätkame konsultatsioone, et Eesti, Läti, Leedu ja Soome jääksid samasse ajavööndisse.

Julgeoleku arutelu

Julgeoleku arutelu käigus kinnitasid peaministrid pühendumust transatlantilisele koostööle ning rõhutasid vajadust tõhustada NATO tugevdusvõimet.

Venemaa senaator Aleksei Puškov selgitas kommentaaris portaalile Sputnik Eesti rekordilisi riigikaitsekulusid ettenägeva Eesti riigieelarve vastuvõtmise põhjuseid.

Puškov: Eesti tähtsus piirdub Venemaa naabrusega >>

Eesti (nagu ka Läti ja Leedu) poliitiline eliit panustavad sellesse, et saada Venemaa põhjapiiril NATO sillapeaks. Selline lähenemine annab Balti riikide poliitikutele poliitilistes organisatsioonides suurema kaalu – neid võetakse tõsiselt ja nendega aetakse asju.

"Me saame suurepäraselt aru, et nende kolme riigi poliitiline tähtsus piirdubki asumisega Venemaa piiri ääres, mingeid tõsiseid algatusi sealt ei tule. Me ei näe sealt tulemas mingit reaalset poliitikat peale "Venemaa ohu" teema ja NATO-le tehtavate üleskutsete paigutada Balti riikide territooriumile rohkem vägesid ja sõjavarustust. See on ühte väravasse mängitav poliitika," arvab Puškov.

Venemaa Föderatsiooninõukogu infopoliitika ja meediaga koostöö komitee juht Aleksei Puškov
© Sputnik / Рамиль Ситдиков

Tõsteti esile ka küberkaitsekoostöö olulisust

Balti riikide peaministrite kohtumisel tõsteti esile ka küberkaitsekoostöö olulisust ning lepiti kokku, et üheskoos võideldakse aktiivsemalt desinformatsiooni vastu ja parandatakse inimeste meediakirjaoskust, mis aitab kasvatada ühiskonna vastupidavust kaasaegsetele ohtudele.

"Omavaheline küberkaitse koordinatsioon teeb meid liitlastele veelgi atraktiivsemaks partneriks ning tugevdab iga riigi vastupanuvõimet," ütles Ratas. "Tuleb jätkuvalt levitada sõnumit, et rahvusvaheline õigus kohandub ka küberruumile," lisas ta.

Ühisavalduses mõistsid Eesti, Leedu ja Läti peaministrid otsustavalt hukka "Venemaa agressiooni Ukraina laevade vastu Aasovi merel", kutsusid Venemaad üles viivitamatult vabastama Ukraina mereväelased ja laevad ning rõhutasid, et rahvusvaheline üldsus peab kasutama kõiki vahendeid seismaks vastu rängale rahvusvahelise õiguse rikkumisele, kaasa arvatud täiendavad sanktsioonid.

Venemaa suursaadik takistustest Eestiga suhete parandamisel >>

Seoses Venemaa sõjalise jõu kasutamisega Ukraina mereväelaste ja laevade vastu Kertši väinas kutsus  välisministeerium välja Venemaa suursaadiku Eestis Aleksandr Petrov.

Suursaadik Aleksandr Petrov rääkis portaalile Sputnik Eesti välisministeeriumis toimunud vestluse üksikasjadest.

Aleksandr Petrov ütles Eesti välisministeeriumile, et Venemaa peab just Ukraina poolt "selle avaliku provokatsiooni algatajaks."

Diplomaat küsis ka seda, kuidas reageerinuks teised riigid, sealhulgas Eesti, kui tema territoriaalvetesse tunginuks mõne muu riigi sõjalaevad. "Meie vestlus toimuski peamiselt niisuguses formaadis," lisas Petrov.

Suursaadiku sõnul ei saanudki ta oma küsimustele Eesti poolelt otsest vastust. Veelgi enam, täpsustas Petrov, Eesti ja Venemaa seisukohad Kertši sündmuste tõlgendamisel on risti vastupidised.

Peaministrite Nõukogu on Balti Ministrite Nõukogu kõrgeim organ. BMN on loodud 1994. aastal kolme riigi valitsustevahelise koostöö järjepidevuse tagamiseks. BMN teeb otsuseid konsensusega ning need on kolme riigi jaoks siduvad. 2019. aastal juhib Balti koostööd Läti.

Teema:
NATO idarindel (273)

Samal teemal

Soome asub taotlema EL-ilt kellakeeramisest loobumist
Balti Assamblee arutab Jūrmalas kellakeeramise temaatikat
Balti suurettevõtete optimism kasvab
Järgmisel aastal juhib Balti kaitsekoostööd Eesti
Tagid:
Jüri Ratas, peaminister, Läti, Leedu, Eesti, Balti riigid

Peamised teemad