00:12 23. Märts 2019
Kuula otse
  • USD1.1302
  • RUB72.7425
Uudised
lühendatud link
13 0 0

Teise prooviloenduse eesmärk on hinnata registripõhise loenduse jaoks välja töötatud metoodikat ja kontrollida selle toimimist jälgides, et loendus vastaks ka rahvusvahelistele nõuetele.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Valitsuse loenduskomisjon sai ülevaate registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) projekti edusammudest ning tutvus aasta viimasel päeval algava teise prooviloenduse ettevalmistustöödega, teatas Rahandusministeerium.

Teise prooviloenduse eesmärk on hinnata registripõhise loenduse jaoks välja töötatud metoodikat ja kontrollida selle toimimist jälgides, et loendus vastaks ka rahvusvahelistele nõuetele. Prooviloendusel kasutab Statistikaamet 25 riikliku andmekogu ehk registri andmeid.

Siseministeerium: Palun hoia oma elukohaandmed täpsed!>>

Loenduskomisjoni juht rahandusminister Toomas Tõniste märkis, et Eesti on e-riik ja järjest rohkem andmeid on kättesaadavad registrites, mistõttu on igati ootuspärane, et ka loendusel kasutab riik registrite andmeid.

"Kuna Euroopa Liidus on suund sellele, et rahvaloendused hakkavad toimuma senisest sagedamini, siis hoiab registrite kasutamine loenduskulud madalad. Samuti ei pea inimesed andmeid mitu korda esitama," selgitas Tõniste.

Loenduse ettevalmistamise etapis on täiendatud seadlusandlust, samuti on paranenud registrite andmekvaliteet. REGRELi käigus kogutakse andmeid 38 tunnuse kohta ja lisaks rahvusvaheliselt kohustuslikule väljundile esitab Eesti traditsiooniliselt andmeid ka rahvuse ja emakeele kohta. Teatud andmeid, nagu näiteks keelteoskuse ja tervise kohta, kogub Statistikaamet juba praegu uuringutega. Usulise kuuluvuse kohta hakatakse andmeid koguma valikuuringuga, küsimused sisalduvad järgmise aasta tööjõu-uuringus.

В кабине водителя нового автобуса
© Sputnik / Кирилл Каллиников

Saksamaalt tuli Eestisse tagasi kvoodipagulaste perekond>>

Statistikaameti REGREL projektijuht Diana Beltadze ütles, et registrite andmetele tugineva loenduse tegemisel on suurim probleem registreeritud ja tegeliku elukoha erinevus.

"Selle mõju tuleb eriti selgelt esile siis, kui hakata registrite andmete põhjal leibkondi määrama," märkis ta.

Probleemi lahendamiseks on Statistikaamet võtnud kasutusele rohkem registreid ja loonud reeglid, mille abil hinnatakse registrites oleva info tõesust, selle kohta, kas isik elab uuringuperioodil Eestis või on välismaale läinud, samuti kus ja kellega koos ta elab. Registripõhise loenduse metoodika kontrollimiseks korraldas Statistikaamet tänavu leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu, milles osales umbes 20 000 isikut. Tulemuste võrdlus seisab veel ees.

Pariisis loeti kokku 3000 kodutut>>

Beltadze sõnul paneb Statistikaamet suuri ootusi ka jaanuaris jõustuvale uuele rahvastikuregistri seadusele, mille järgi elukoha täpne aadress saab nõudeks.

"Täpsed elukohaandmed rahvastikuregistris tagavad inimestele elukohaga seotud avalikud teenused ning kohalikel omavalitsustel on õigus inimese elukoha andmeid täpsustada, et need vastaksid tema tegelikule elukohale," selgitas Beltadze.

Vabariigi Valitsuse loenduskomisjon järgmine istung on 2019. aasta aprillis. Registripõhine rahva ja eluruumide loendus toimub 2021. aastal. Loenduse õnnestumiseks korraldab Statistikaamet kaks prooviloendust. Esimene prooviloendus toimus 2016. aastal.

 

Tagid:
Toomas Tõniste, valitsus, Eesti, rahvaloendus

Peamised teemad