05:42 19. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1053
  • RUB70.9405
EK ärgitab EL-i riike lõpetama kuldviisade süsteemi

Euroopa Komisjon ärgitab lõpetama "kuldviisade" süsteemi

CC0 / pixel2013
Uudised
lühendatud link
67 0 0

Euroopa Komisjon esitas kolmapäeval esimese põhjaliku aruande nn kuldpasside ja kuldviisade ehk vastavalt kodakondsuse või elamisloa andmisest investeeringute vastu EL-i liikmesriikides ning hoiatas neist lähtuvate ohtude eest.

TALLINN, 23. jaanuar — Sputnik. Eelkõige on ohud seotud julgeoleku, rahapesu, maksudest kõrvalehoidumise ja korruptsiooniga. Samuti leitakse, et kavade läbipaistmatus ning koostöö puudumine liikmesriikide vahel süvendab ohte veelgi, vahendas Pealinn osundusega komisjoni pressiteatele.

"EL-i ja Schengeni ala elamisloa saamisega kaasnevad õigused ja privileegid, mida ei tohiks kuritarvitada. Liikmesriigid peavad alati täielikult järgima ja kohaldama kohustuslikke kontrollmehhanisme ning liikmesriikide investoritele elamislubade andmise kavasid ei tohiks sellest kohustusest vabastada," ütles rändevolinik Dimitris Avramopoulos.Jõustusid Schengeni infosüsteemi uued regulatsioonid >>

"Meie viimaste aastate jooksul saavutatud tulemusi turvalisuse suurendamisel, piiride tugevdamisel ja teabelünkade kaotamisel ei tohiks ohtu seada. Jälgime tähelepanelikult, et kõik EL-i õiguse nõuded oleksid täidetud," rõhutas ta.

Investoritele kodakondsuse andmise kavad võimaldavad isikul saada uue kodakondsuse pelgalt investeeringu tegemise alusel. Praegu on sellised kavad ehk nn kuldsed passid kasutusel Bulgaarias, Küprosel ja Maltal ning need annavad investoritele nende riikide kodakondsuse leebematel tingimustel kui tavapärase naturalisatsiooni korras antava kodakondsuse puhul, ütles komisjon.

Nendes kolmes liikmesriigis puudub isikul kohustus enne kodakondsuse saamist füüsiliselt selles riigis elada või omada muid tegelikke sidemeid.

Investoritele elamisloa andmise kavad võimaldavad kolmandate riikide kodanikel saada teatavatel tingimustel loa elada mõnes EL-i liikmesriigis. Praegu on sellised kavad kasutusel 20 liikmesriigis: Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi ja Ühendkuningriik.

Komisjon lisas, et nn kuldsed viisad on küll kodakondsuse andmise kavadest erinevad, kuid kujutavad endast sama tõsist julgeolekuriski nii liikmesriikidele kui ka EL-ile tervikuna.

Kehtiv elamisluba annab kolmanda riigi kodanikule õiguse vastavas liikmesriigis elada, kuid ka Schengeni alal vabalt reisida. EL-i õigusega reguleeritakse küll teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatavaid sisenemistingimusi, aga nendega ei reguleerita praegu investoritele elamislubade andmist EL-i tasandil ning see on liikmesriikide pädevuses.

Investeeringute eest saadud elamisload, mille puhul investori füüsiline kohalolek asjaomases liikmesriigis on piiratud või ei ole üldse vajalik, võivad mõjutada EL-i pikaajalise elaniku staatuse ja sellega seotud õiguste kohaldamist ning võivad isegi pakkuda võimaluse saada kiirkorras liikmesriigi ja seega ka EL-i kodakondsust.

Sellised kavad puudutavad kõikide EL-i riikide huve, sest iga isik, kes omandab liikmesriigi kodakondsuse, omandab samal ajal ka EL-i kodakondsuse, rõhutas komisjon.

Ühe liikmesriigi otsus anda kodakondsus investeeringu tegemise eest annab automaatselt ka teiste liikmesriikidega seotud õigusi. See tähendab eelkõige õigust vabalt liikuda ja juurdepääsu EL-i siseturule, et tegeleda majandustegevusega, ning õigust valida ja olla valitud Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel. Praktikas reklaamitakse neid kavasid sageli kui vahendit liidu kodakondsuse saamiseks, millega kaasnevad vastavad õigused ja privileegid.

EL on Venemaaga kehtestatud lihtsustatud viisarežiimiga rahul >>

28. detsembril jõustusid karmimad Euroopa Liidu Schengeni infosüsteemi regulatsioonid kuritegevusega ja terrorismiga võitlemiseks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Uued reeglid tugevdavad Schengeni infosüsteemi (SIS) ja peaksid tõhustama piirivalve- ja korrakaitseametide tööd ning pakkuma enam kaitset kadunud lastele ja puudega inimestele.

Liikmesriikidel on nüüd "kohustus luua SIS* märguanne kõigi terrorismiga seonduvate kuritegude korral," vähendades tõenäosust, et kahtlusalused haihtuvad süsteemi pragudesse.

Schengeni infosüsteem sisaldab umbes 79 miljonit toimikut ja 2017. aastal vaadati neid viis miljardit korda. Infosüsteemi kasutatakse Schengeni välispiiride turvamisel ning see sisaldab teavet isikute kohta, kellel ei ole luba Schengenisse siseneda, kes on kuritegevuse tõttu tagasiotsitavad või kadunud, märkis Komisjon.

Schengeni viisaruumi piiridel testiti nutikat elektroonilist süsteemi sissesõitvate välismaalaste suuruse kontrollimiseks – tehisintellekt uuris inimese miimikat ja püüdis tabada petturid, kirjutas uudisteportaali Sputnik Eesti autor sügisel.

Euroopa Liit kasutab tehisintellekti liidu piire ületada üritavate kahtlaste isikute väljaselgitamiseks. Katseline arvutiprogramm, mida hakkas sealhulgas testima Läti piirivalveteenistus, peab oma loojate kavatsuse kohaselt kahtlease isikud valetamises vahele võtma eeskätt näomiimika analüüsi alusel.

Samal teemal

Schengeni 10. aastapäeval külastavad Valgat kahe riigi presidendid
PPA pakub võimalust broneerida aega pikaajalise viisa taotluse esitamiseks
Eesti toetab Rumeenia liitumist Schengeni õigusruumiga
Tagid:
elamisluba, investeering, kodakondsus, viisa, Euroopa Komisjon, EL, Schengen

Peamised teemad