15:56 14. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1006
  • RUB70.8149
Rootsi analüütikud on kindlad, et Venemaa valmistub täiemahuliseks sõjaks

Rootsi analüütikud: Venemaa valmistub täiemahuliseks sõjaks

© Sputnik / Стрингер
Uudised
lühendatud link
51210

Venemaa sõjavägi on hakanud palju aktiivsemalt traditsioonilist sõjapidamist harjutama, leiavad Rootsi Kaitseuuringute Instituudi (Totalförsvarets forskningsinstitut FOI) analüütikud.

TALLINN, 7. veebruar — Sputnik. Venemaal märgitakse, et läänes spekuleeritakse, nagu tavaliselt, kurikuulsa "Venemaa ohuga", edastab RIA Novosti.

"Kui varem pööras Vene sõjavägi rohkem tähelepanu toimetulekule väikeste relvakonfliktidega, siis nüüd harjutavad nad suurte sõdade alustamist ja pidamist," öeldakse FOI raportis "Valmistumine sõjaks: Venemaa strateegilised sõjalised õppused 2009-2017".

Miks Rootsi õhujõud Kaliningradi all luuramas käivad?>>

Rootsi analüütikud toovad näiteks õppusi "Zapad 2017", milles osales umbes 5,5 tuhat sõjaväelast ja "Vostok 2018", kus osalejaid oli umbes 300 tuhat. Ettekande autorid väidavad, et Vene armee on oma võitlusvõimet märgatavalt suurendanud ja suudab rahuaja tingimustest kiiresti üle minna lahinguülesannete täitmisele sõjaajal.

Riigis korraldatakse kord aastas laiaulatuslikke sõjaväeõppusi "ühes neljast ilmakaarest", et õpetada armeed sõdima suuremal osal territooriumist.
"Venemaa valmistub sõdima piirkondlikult, võimalike vastaste - tõenäoliselt Hiina ja NATO vastu," ütles uuringu juht Juhan Nurberg.

Analüütikud märgivad, et alates 2013. aastast on Venemaa süstemaatiliselt kontrollinud oma vägede lahinguvalmidust ning selles protsessis osaleb pidevalt relvajõudude ülemjuhataja president Vladimir Putin, kelle käskude alusel sellised kontrollid toimuvad.

"Oluline on treenida sõjalist mõtlemist ja närvisüsteemi. Musklid on seal olemas, kuid aju tuleb pidevaks valmisolekuks treenida," lisas Nurberg.

"Uued arusaamad"

Venemaa Riigiduuma välisasjade komisjoni liige Sergei Železnjak peab Rootsi sõjaliste analüütikute raportit tellimustööks. Selles on ilmselged katsed petta ja hirmutada Euroopa tavainimest, muutes tahtlikult tavaarusaamu.

"Venemaa harjutab erinevalt Ameerika Ühendriikidest ja NATOst kaitseotstarbelisi, mitte ründeiseloomuga relvasüsteeme ning me ei ähvarda kedagi. Relvajõudude kaitsevõime tugevdamine maailma praeguste väljakutsete tingimustes on iga suveräänse riigi, sealhulgas Venemaa loomulik ülesanne," ütles Sergei Železnjak.

Avaldused, et Venemaa valmistub täiemahuliseks sõjaks NATO või teiste riikidega, loovad vale ettekujutuse Venemaa välispoliitilistest eesmärkidest ja teevad temast vaenlase kuju, lisas saadik.

Rootsi süüdistas Venemaad oma riigi õhuruumi rikkumises>>

"See paistab olema venevastase kampaania üheks lüliks ja õõnestab usaldust tema vastu rahvusvahelisel areenil. Venemaa ei ähvarda ühtegi maailma riiki, ei ole kunagi alustanud sõjalisi konflikte ja tegutseb alati rahutegijana keeruliste rahvusvaheliste probleemide lahendamisel," ütles ta.

"Ei midagi uut"

Ettekannet kommenteeris Poliitilise analüüsi instrumentide instituudi direktor, Kõrgema majanduskooli professor Aleksandr Špunt.

"Rootsi viitab alati "Venemaa sõjalisele ohule" eelkõige enda sõjalise potentsiaali tugevdamiseks, samas on Rootsil, arvestades tema geopoliitilist positsiooni ja üldiselt olematut ohtu riigi julgeolekule, see üsna kõrge. Venemaa on endiselt traditsiooniliselt ka väga hea ettekääne Rootsi poliitilistele mängudele," ütles ta raadio Sputnik eetris.

Eksperdi sõnul ei ole raport ise midagi uut.

"Võiks meenutada lugematuid Vene allveelaevade otsinguid Rootsi rannikuvetest ja spioonskandaale, mis samuti aeg-ajalt seoses "Vene agentidega" puhkevad. Nii et see ettekanne on igati Rootsi juhtkonna üldise väidetava sõjalise ohu vaimus," järeldas Špunt.

Kuidas Rootsis Venemaa allveelaeva otsiti

Rootsi meedias ilmuvad ikka ja jälle materjalid, milles väidetakse, et Rootsi rannikuvetes on nähtud allveelaevade sarnaseid esemeid. Sageli avastatakse siin "Venemaa jälgi".

Kõige kõmulisem sündmus toimus 2014. aasta oktoobris. Siis teatasid Rootsi võimud allveelaevast, mis väidetavalt tungis Stockholmi saarestikku. Merevägi otsis selle jälgi terve nädala, kuid tulemusteta. Meedia oletas, et tegemist oli Vene mini-allveelaevaga, kuigi Venemaa kaitseministeeriumist teatati, et selline asi ei saanud kuidagi sattuda Rootsi vetesse, sest Venemaa mereväe operatiivstruktuuris selliseid laevu enam ei ole.

Dresseeritud hülged otsisid Rootsi vetes allveelaevu>>

Hiljem tunnistas Rootsi väejuhatus, et sõjavägi ei suutnud "rikkuja päritolu" tuvastada ja kaks aastat hiljem teatas Rootsi raadio nimetamata allikatele viidates, et helisignaal, mis oli allveelaeva otsimise käivitamise ajendiks, tuli tegelikult Rootsi objektilt. Pärast seda oli veel mitu sarnast juhtumit, nii et eelmisel sügisel juhtis sellele tähelepanu Venemaa välisministeerium.

Välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova nimetas lugusid Venemaa allveelaevadest Rootsi territoriaalvetes propagandaks, mis võimaldab üles soojeneda sotsiaalseid foobiaid Venemaa vastu ja hoida veepeal väiteid "Vene ohust". Kõik see ei vasta piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku huvidele ega aita kaasa kahepoolsete suhete normaliseerumisele, märkis Zahharova.

"On olemas Vana-Kreeka müüdid ja nüüd ka Rootsi müüdid Vene allveelaevadest. Kahjuks on mõlemate najal üles kasvanud rohkem kui üks põlvkond," ütles ta.

Tagid:
oht, sõjavägi, Venemaa, Rootsi

Peamised teemad