01:05 10. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1075
  • RUB70.5731
Videosild Euroopa julgeoleku uued reaalsused

Eksperdid: eestlased ei muretse asjata rakettide ilmumise pärast nende territooriumile

© Sputnik / Владимир Трефилов
Uudised
lühendatud link
Relvastus (188)
14120

Ameeriklaste taganemine kesk- ja lühimaarakettide likvideerimise lepingust (INF) pani eurooplased muretsema nende võimaliku muutumise pärast NATO sõjaliste operatsioonide tallermaaks.

TALLINN, 16. veebruar - Sputnik. NATO riikide kaitseministrite kohtumise tulemusi arutati ümarlaual "Euroopa julgeoleku uued reaalsused", mis toimus RIA Rossija Segodnja pressikeskuses.

Eestis soovitati raketilööki Peterburi pihta >>

Oodatult oli NATO kaitseministrite kohtumisel Brüsselis üheks peamiseks aruteluteemaks INF lepingu lõpetamine. Ministrid süüdistasid Venemaad üksmeelselt selle lepingu rikkumises.

RIA Rossija Segodnja pressikeskuses toimunud kohtumisel andis Venemaa Teaduste Akadeemia Euroopa Instituudi Euroopa julgeoleku osakonna juhataja, Venemaa välisministeeriumi Moskva Rahvusvaheliste suhete instituudi professor Dmitri Danilov Brüsseli kohtumisele sellise hinnangu - palju sellelt kohtumiselt ei oodatudki.

Дмитрий ДАНИЛОВ - заведующий отделом европейской безопасности Института Европы РАН, профессор МГИМО МИД России
© Sputnik / Владимир Трефилов
Venemaa välisministeeriumi Moskva Rahvusvaheliste suhete instituudi professor Dmitri Danilov

Ameerika Ühendriikidele oli oluline rõhutada solidaarsust Euroopaga ja vajadust eurooplaste suurema panuse järele kollektiivkaitsesse. Samal ajal on ilmne, et eurooplastel ei ole ikka veel ühtset seisukohta USA lahkumise kohta INF lepingust. Olukord on keerukas ja see põhjustab loomulikult Euroopa avalikkuses muret.

Venemaa rahvusvaheliste suhete nõukogu arendusdirektor Aleksandr Kramarenko tuletas meelde, et INF-leping sündis omal ajal Euroopas puhkenud raketikriisi tõttu. Nüüd, mil ameeriklased on otsustanud möödunu positiivse pärandi omastada, on neil tekkinud probleemid Lääne valitsuste ja avalikkusega.

Александр КРАМАРЕНКО - директор по развитию Российского совета по международным делам
© Sputnik / Владимир Трефилов
Venemaa rahvusvaheliste suhete nõukogu arendusdirektor Aleksandr Kramarenko

Tema sõnul annab relvade paiknemine Venemaa lähedal ameeriklastele teatud eelise, kuid teisest küljest on ilmne, et mistahes rünnak tuumarelvadega Venemaa territooriumi pihta tähendaks Venemaa poolset vastulööki Ameerika territooriumile.

Väidetakse, et ameeriklaste (pommide kujul) Euroopasse paigutatavaid tuumarelvi kasutatakse selleks, et peatada Venemaa rünnakut Euroopas. Tähendab eeldatakse teadlikult, et seda rakendatakse Euroopa sõjatandril väljaspool Venemaa territooriumi.

Kindral Laaneots rakettide Peterburile sihtimise ideest >>

Siit ka Eesti avalikkuse mure, märkis Kramarenko, vastates Sputnik Eesti küsimusele, kas eestlased saavad rahulikult magada ka pärast endise Eesti kaitseväe juhataja Ants Laaneotsa avaldust, et eestlased ei ole kamikadzed, et ennast löögi alla seada.

Nüüd, kui ameeriklased raketilepingust taganevad, on kõik sunnitud mõtlema, milleks see tuumarelv, kuidas ja kelle otsusel seda kasutama hakatakse, kuivõrd suveräänsed riigid nende otsuste tegemisel osalevad.

"Euroopa on NATO strateegilises planeerimises kavandatud sõjaliste operatsioonide teatriks. See on see, millest eurooplased juba ammu võõrdunud on," ütles Kramarenko.

Eksperdid märkisid, et kui ameeriklased otsustavad lepingust taganeda, siis nad seda ka teevad. Sellised relvad ilmuvad varem või hiljem ning seejärel tekib küsimus nende paigutamisest. Dmitri Danilovi sõnul ei saa võimalust tuumarakettide paigutamisest Euroopasse välistada.

Kuhu ameeriklased pärast lepingust taganemist uusi rakette ei paigutaks, peaks Venemaa tema sõnul arvestama potentsiaalselt kõige halvema võimaliku stsenaariumiga. On täiesti võimalik arendada süsteeme, mis vajaduse korral kaasatakse Euroopa sõjalise planeerimise raamistikku.

"Ja siis võib Laaneotsa taoliste poliitikute positsioon muutuda vastupidiseks. Nad võivad öelda, et "sellises olukorras ei ole me oma kaitseülesehitust silmas pidades kamikadzed, et keelduda Ameerika garantiidest," arvab ekspert.

Venemaa välisministeeriumi diplomaatilise akadeemia globaalsete probleemide ja rahvusvaheliste organisatsioonide keskuse PIR-Center ekspert Andrei Baklitski rõhutas, et keegi ei saa garanteerida, et rakette kunagi Eestisse ei paigutata.

Андрей БАКЛИЦКИЙ - эксперт ПИР-Центра, научный сотрудник Центра глобальных проблем и международных организаций Дипломатической академии МИД России
© Sputnik / Владимир Трефилов
Venemaa välisministeeriumi diplomaatilise akadeemia globaalsete probleemide ja rahvusvaheliste organisatsioonide keskuse PIR-Center ekspert Andrei Baklitski

Kuid eurooplased mõistavad, et rakettide paigutamine Venemaa piiri vahetusse lähedusse, kust nende rakettide lennuaeg Moskvani on vaid mõni minut, on väga destabiliseeriv tegur. On raske ennustada, kuidas Venemaa sellele reageerib, sest see on tema jaoks otsene sõjaline oht.

"Ma loodan, et Eesti juhtkond ja teiste Venemaa piiri ääres asuvate riikide juhtkonnad mõtlevad samamoodi nagu Laaneots," järeldas Baklitski.

Venemaa jääb dialoogile avatuks

13.–14. veebruaril toimus Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumine, mille keskne teema oli INF-lepingu lõpetamine. 2018. aasta sügisel süüdistas USA president Donald Trump Venemaad lepingu rikkumises ja teatas lepingust ühepoolsest taganemisest. Moskva pidas sellist sammu surve avaldamiseks Venemaale.

Washington teatas INF-lepingust väljumisest 2. veebruaril 2019 ja samal päeval reageeris Moskva sellele samamoodi. Väljumisprotsess võtab aega umbes kuus kuud.

Ameerika on ignoreerinud kõiki Venemaa ettepanekuid lepingu säilitamiseks, mis oli juba üle kolmekümne aasta olnud Euroopa julgeoleku nurgakivi.

Venemaa president Vladimir Putin nõudis, et Venemaa ei algataks enam Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi desarmeerimise üle, kuid märkis, et kõik Moskva ettepanekud "jäävad lauale ja uksed avatuks". Ta on varem hoiatanud, et USA meetmed võivad viia uue võidurelvastuseni ja hoiatas Euroopat uute Ameerika rakettide kasutuselevõtu eest.

Agentuuris RIA Rossija Segodnja toimunud pressikonverentsil lubas Venemaa välisministri asetäitja Sergei Rjabkov, vastates Sputnik Eesti küsimusele Ameerika rakettide võimaliku kasutuselevõtu kohta Eesti territooriumil, teha kõik, et seda ära hoida.

Ta kinnitas, et Moskva võtab tarvitusele ammetavad meetmed Venemaa turvalisuse tagamiseks juhul, kui USA raketilepingust väljub. Rjabkov rõhutas samuti, et Venemaa ei lase ennast uude võidurelvastusse tõmmata.

Teema:
Relvastus (188)

Samal teemal

Purustav löök stabiilsusele: USA teatas INF lepingust lahkumisest
NATO avaldas USA otsusele INF-leppest lahkuda täielikku toetust
"Enda silmas palki ei näe": hoopis USA rikub INF lepingut
Kas pigem elus või pigem surnud: kas INF lepingut õnnestub päästa

Peamised teemad