18:15 22. Märts 2019
Kuula otse
  • USD1.1302
  • RUB72.7425
E-tõendite kogumine muutub tulevikus lihtsamaks, illustreeriv foto

E-tõendite kogumine muutub tulevikus lihtsamaks

© Fotolia / Andrey Popov
Uudised
lühendatud link
22 0 0

Brüsselis toimus reedel justiits- ja siseküsimuste nõukogu istung, kus kiideti heaks kriminaalmenetluses kohustuslikud elektroonsete tõendite esitamise nõuded Euroopa Liidus.

TALLINN, 9. märts — Sputnik. Reedel heaks kiidetud ühtse lähenemise järgi on liikmesriigi uurimisasutustel tulevikus õigus saata Euroopa Liidus tegutsevatele, aga väljaspool seda paiknevatele digitaalseid teenuseid pakkuvatele ettevõtetele, nagu näiteks Google, Facebook või Amazon, siduvaid taotlusi elektrooniliste andmete säilitamiseks ja edastamiseks, teatas Justiitsministeerium.

Naabrite idee, oma tehnoloogia: Eesti notarid hakkavad töötama ka videosilla vahendusel >>

"Selge on see, et tänapäevases maailmas pannakse väga palju kuritegusid toime moodsa tehnoloogia abil või internetis kõiki riigipiire ületades. Uute ohtudega sammu pidamiseks ja kurjategijate elu raskeks tegemiseks peab elektroonsete tõendite kogumine olema uurimisasutustele lihtsam ja selleks on vaja teha koostööd teenusepakkujatega erinevates riikides," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Tippjuhid näevad peamiste riskidena geopoliitikat ja küberkuritegevust, illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Филиппов

Selleks peavad teenusepakkujad määrama endale seadusliku esindaja või esindajad ühes või mitmes liikmesriigis. Ettevõtete esindajatel peab olema piisavalt ressursse liikmesriikide uurimisasutustelt tulnud taotluste vastuvõtmiseks ja edastamiseks. Kui esindaja või teenusepakkuja ei täida talle pandud kohustusi, on riikidel võimalik kohaldada sanktsioone.

"On väga tervitatav, et Euroopa Liit võtab seda teemat tõsiselt ning näeb teenusepakkujatele ette kohustused e-tõendite kogumisele kaasa aidata," lisas minister.

Direktiivi eelnõu heakskiitmine tähendab sisuliselt kogu e-tõendite paketi heakskiitmist nõukogu tasandil. Määruse eelnõu kiideti heaks detsembri justiits- ja siseküsimuste nõukogul.

Kohtumisel arutati lisaks koostöö tegemist Ameerika Ühendriikidega e-tõendite kogumiseks. "USA võttis 2018. aasta märtsis vastu oma õiguskaitseasutuste võimaluste parandamiseks e-tõendite kättesaamisel uue õigusakti, nn Cloud Act´i. Kuna e-tõendid võivad paikneda laiali üle terve maailma, siis on atlandiülene koostöö selles vallas väga oluline," ütles Reinsalu.

"Kuigi täna kokku lepitud e-tõendite algatus katab ka USA teenusepakkujaid, on Euroopa Komisjon pakkunud välja ettepaneku eraldi EL-USA e-tõendite piiriülese vahetamise lepingu sõlmimiseks tulevikus, kuna see viiks koostöö täiesti uuele tasemele," märkis Reinsalu.

Nõukogu istungil tehti ka ülevaade nn vilepuhujate direktiivi läbirääkimiste hetkeseisust ja Euroopa Komisjon andis ülevaate Euroopa Prokuratuuri määruse rakendamisest. Lõunalauas oli aruteluteemaks tehisintellekti kasutamisvõimalused justiitssüsteemis.

Reinsalu soovitab Euroopa Prokuratuuri volitusi laiendada >>

Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis Euroopa Komisjoni volinikule Vera Jourovale pöördumise, milles tegi ettepaneku, et ulatuslike piiriüleste rahapesujuhtumite kriminaalmenetlust juhiks tulevikus riikideüleselt Euroopa Prokuratuur, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti sügisel. 

"Rahapesu ja finantskuritegevuse suhtes peab Euroopa Liidus valitsema nulltolerants. Tuleb katkestada kuritegelike organisatsioonide juurdepääs rahastamise allikad, sest see jätab nad ilma sissetulekust, mis muudab terrorismi ja tõsise kuritegevuse vastase võitluse lihtsamaks. Seetõttu palun, et kaaluksite anda Euroopa Prokuratuurile pädevus juhtida tulevikus piiriüleseid rahapesujuhtumite kriminaalmenetlust," vahendas Justiitsministeerium Urmas Reinsalu sõnu.

Justiitsministrid võtsid 2017. aasta sügisel Luksemburgis toimuval justiits- ja siseküsimuste nõukogul vastu otsuse Euroopa Prokuratuuri (EPPO) loomise kohta. EPPO ülesandeks on esialgu ELi eelarvet kahjustavate kuritegude menetlemine ning süüdistuse esitamine.

Sellisteks kuritegudeks on näiteks ELi toetustega seotud pettused ja kelmused, korruptsioon, aga ka suured piiriülesed käibemaksupettused ehk karussellpettused, mille raames liigutavad kurjategijad raha erinevate liikmesriikide vahel eesmärgiga hoiduda kõrvale käibemaksu tasumisest.

EPPO on eraldiseisev asutus, mis uurib ELi eelarvepettusi liikmesriikide huvidest sõltumata, ta ei allu ühelegi riigile, vaid tegutseb ELi kui terviku huvides.

Küberkuritegevus läheb aastas maailmale maksma 600 miljardit dollarit, teatasid arvutiturbefirma McAfee ja Washingtonis asuv Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus (CSIS), vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti aasta tagasi.

Samal teemal

Küberkuritegevusele kulub aastas 600 miljardit
Reinsalu võitlus äravõetud mänguasjade pärast
Reinsalu umbusaldamine kukkus läbi
Tagid:
kriminaalmenetlus, e-tõend, Justiitsministeerium, Urmas Reinsalu, EL

Peamised teemad