07:43 21. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1076
  • RUB73.8360
Hinnanguliselt pärineb 80% merre sattunud prügist maismaalt, kusjuures tänapäeval domineerib prügis just plast.

Euroopa Parlament keelas ühekordsete plastesemete kasutamise

CC0 / Pixabay
Uudised
lühendatud link
66 0 0

Euroopa Parlament kiitis kolmapäeval heaks ettepaneku keelata ühekordsete plastesemete, nagu näiteks taldrikud, joogikõrred ja vatitikud, kasutamine Euroopa Liidus aastast 2021.

TALLINN, 28. märts — Sputnik. Euroopa Parlament keelas ühekordsete plastesemete kasutamise, vahendas portaal Pealinn BNSi. Ettepaneku poolt hääletas 560 saadikut, 35 oli vastu ja 28 jäid erapooletuks, edastas Euroopa Parlamendi pressiesindaja.

Seega keelatakse 2021. aastaks EL-is ühekordsed plastist kahvlid, noad, lusikad ja söögipulgad, ühekordsed plasttaldrikud, plastikust joogikõrred, plastikust vatitikud, õhupallide plastvarred, Oxo-biolagunev plastik, toidukarbid ning vahtpolüstüreenist tassid.

Ka peavad liikmesriigid alustama plastikpudelite 90-protsendilise kogumisega aastaks 2029. Toodetavad plastpudelid peavad sisaldama vähemalt 25 protsendi ulatuses taaskasutatud materjali aastaks 2025 ja 30 protsendi ulatuses aastaks 2030.

Kokkulepe tugevdab "saastaja maksab" põhimõtet, seda eelkõige tubakatoodete puhul, kehtestades tootjatele laiendatud vastutuse.

Uut korda kohaldatakse ka kalapüügivahendite suhtes, et tagada, et tootjad, mitte kalurid, kannaksid merel kaduma läinud võrkude kogumise kulud.

Kuna 27 protsenti rannale kogunevast prügist moodustavad püügivahendid, otsustas Euroopa Komisjon nende puhul täiendada olemasolevat poliitikaraamistikku tootjavastutuse süsteemidega plasti sisaldavate püügivahendite jaoks. Plastist püügivahendite tootjaid kohustatakse hüvitama kulu, mille põhjustab jäätmete kogumine sadama vastuvõtuseadmetes, nende vedu ja töötlemine, vahendas Sputnik Eesti mullu.

Samuti nähakse eeskirjadega ette, et suitsupakkidel tuleb kohustuslikus korras ära märkida plastikfiltritega sigarettide tänavale viskamisega kaasnev negatiivne keskkonnamõju, samuti ka muudel toodetel, nagu plasttopsid, niisutatud salvrätid ja hügieenisidemed.

Pomerants: plastik on ressurss, mitte mereprügi>>

Sputnik Eesti teatas juba, et liikmesriigid peavad suurendama tarbijate teadlikkust ning selgitama ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja püügivahendite kahjulikku mõju ning nende korduskasutusviise ja jäätmekäitlusvõimalusi.

Pühendatud Läänemerele >>

Ohtlik Balti meri
© Sputnik /

Hinnanguliselt pärineb 80% merre sattunud prügist maismaalt, kusjuures tänapäeval domineerib prügis just plast, mis laguneb looduses väga aeglaselt ning võib olla ka toksiline.

Mereprügisse võivad loomad, linnud ja kalad kinni jääda (näiteks võrgusarnase ehitusega pakendiümbrised) või seda alla neelata, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu kevadel.

Mereprügi teemat on käsitletud Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivis, mille järgi peavad liikmesriigid hiljemalt aastaks 2020 tagama oma mereala hea keskkonnaseisundi. Lisaks käsitletakse mereprügi vähendamise meetmeid ka ringmajanduse tegevuskavas ning selle ühes meetmes ehk plastistrateegias, mis aitab kaasa plastide ringlussevõtu suurendamisele.

Tagid:
plastiktops, plastpudelid, plastikureostus, plasttoode, Euroopa Parlament

Peamised teemad