02:00 24. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1123
  • RUB71.0887
Euroopa Parlament

Euroopa parlamendi valimised: ja mis siis edasi saab

© AFP 2019 / Frederick Florin
Uudised
lühendatud link
Europarlamendi valimised - 2019 (48)
97 0 0

Sel aastal peab toimuma kõigi Euroopa Liidu võimuorganite juhtide vahetus. Euroopa Parlamenti, Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogusse ja Euroopa Keskpanka tulevad uued inimesed.

TАLLINN, 30. märts — Sputnik, Аleksei Toom. Eestist Euroopa Parlamenti kandideerijad, olles registreerimistasu ära maksnud, saavad 27. märtsist valimiskampaaniat alustada. Vaat et esimest korda riigi ajaloos peetakse valimisi üleeuroopalisse võimuorganisse olulisemaks sündmuseks kui kohalikke valimisi.

Seda Euroopa parlamendisaadikute koosseisu väljavahetumist nimetatakse ajalooliseks, osutades kriisile elanikkonna usus EL-i helgesse tulevikku, skandaalsele "lahutusprotsessile" Suurbritanniaga, "tõehetkele" – valikule ühtse, lõimuva Euroopa ja "rahvuslusse libisemise" vahel.

Leitakse, et Euroopa Liidu riikide kodanikud ütlevad nende või teiste Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide poolt hääletades välja oma seisukoha liidu tuleviku kohta ja ütlevad, mida nad tahavad – kas rohkem lõimumist või rohkem suveräänsust.

Kavandatava võimuliidu volikogud toetavad valitsusliidu moodustamist>>

Parlamendi tulevasel koosseisul tuleb tõepoolest lahendada EL-i elu võtmeküsimused, mis määratlevad tema tuleviku või siis toovad jõupingutused, mis tulenevad rahvuslaste sallimatusest sisserändajate vastu, kaasa ühtse Euroopa idee enese kõrvaleheitmise, katkestavad liikumise "Euroopa föderaalse vabariigi" suunas.

Pealekauba peab tänavu aset leidma võtmetegelaste vahetumine peaaegu kõigis Euroopa Liidu võimuharudes.

Oodata on tavapärast "populistide" võitu

Euroopa Parlamendi praeguse koosseisu viimane istungjärk toimub Strasbourgis 15.–18. aprillini, misjärel parlamendisaadikud lähevad koju, kui nad enam kandideerida ei soovi, või oma valimiskampaaniat tegema. Kui kavatsevad tagasivalituks saada.

Väärib märkimist, et paljudel neist pole sugugi kerge oma kasulikkust valijatele tõestada, kuna needsamad valijad ei kujuta endale tihtilugu üldse ette, millega too konkreetne saadik kodust kaugel Brüsselis ja Strasbourgis tegeles – kohalikud massiteabekanalid ei jälgi just eriti teraselt riigi esindajate tegevust seniajani veel üsna mõistetamatus kogu Euroopa parlamendis.

Otsuse langetavad valijad 23.–26. maini – valimised toimuvad kõigis EL-i riikides varasemate valimiste põhjal otsustades mitte just väga suure valimisaktiivsusega. Niipea kui valimiste ametlikud lõpptulemused teatavaks saavad, asuvad valitud saadikud parlamendirühmi moodustama (Sõna "fraktsioon" Brüsselis eriti ei armastata).

Kõik kalduvad arvama, et enamiku kohtadest saavad siiski need rahvusriikide erakondade esindajad, kes kuluvad poliitilisse rühma Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid ehk EPP).
Sellesse kuulub eestlaste Isamaa, mida esindab praegu Tunne Kelam, kes Euroopa Parlamendi materjalide põhjal järeldades näeb oma saadikukohust peamiselt "salakavala Venemaa" paljastamises ja hääletab kõige poolt, mis teda kasvõi kuidagigi kahjustab, nagu näiteks ühe saadikuterühma kollektiivne kiri, mis kutsus kõiki üles hiljutisi jalgpalli maailmameistrivõistlusi boikoteerima.

Ilustreeriv foto
© Sputnik / Владимир Астапкович

Sel juhul, kui Euroopa Parlamenti pääsevad mingisugused erakonnad, kes varem valimistel võitnud ei ole, hakkavad nende esindajad poliitiliste rühmade juhtidega arutama, kelle juurde nimelt ennast sättida.

Tänavusel "ajaloolisel" aastal on oodata rahvuslikult meelestatud "euroskeptikute" hulga juurdevoolu Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikidest, millega seoses Euroopa "raskekaallased" on juba korduvalt murelikkust väljendanud ja kutsunud valijaid üles "populistidele" vastu seisma.

Kogu liidu juhtide täielik väljavahetus

Parlamendisiseste arutelude ja läbirääkimiste lõpptähtaeg jõuab kätte 26. juunil, mil saadikurühmade juhid esitavad parlamendi peasekretärile (kantseleiülemale) Klaus Wellele aruanded oma pooldajaskonna koosseisu kohta.

1. juulil aga läheb EL-i eesistumine Rumeenialt üle Soomele, mis vaimustab vägagi Põhja-Euroopa asjalikkuse, korrektsuse ja vaoshoituse pooldajaid.

Saadikute uus koosseis koguneb 2. juulil inauguratsiooniistungile ja valib endale esimehe (praegu on selleks EEP esindaja, itaallane Antonio Tajani, kes on juba teatanud oma kavatsusest taas samale ametikohale pretendeerida). Võiduvõimalused on Tajanil üsna suured – oma olemuselt on ta saadikuterühma poolest paljudele meelepärane ja väga kogenud.

29 . juuli istungil hääletavad parlamendisaadikud (või ei hääleta, mis on väheusutav) Euroopa Komisjoni uue presidendi poolt, kelle kandidatuuri esitab liidu liikmesriikide konsensuse alusel Euroopa Liidu Nõukogu.

Brüsseli täitevvõimu ametisolev juht, ajakirjanike lemmik Jean-Claude Juncker on ammu enne valimisi teatanud, et enam ta kandideerima ei hakka ja lahkub poliitikast. Ametisolevad EL-i volinikud, kaasa arvatud Eesti esindaja Andrus Ansip, paneb oma volitused maha. Uus president asub moodustama kabinetti nende kandidaatide põhjal, kelle Euroopa Liidu riikide peaministrid välja pakuvad.

Vältimatu on võitlus võtmetähtsusega volinikekohtade pärast, nagu selleks on rahandus ja eelarve, majandus, energeetika ja personal. Nii et senikaua, kuni vastvalitud saadikud augustis puhkavad, seisavad Euroopa Komisjoni uuel juhil ees üpriski rasked päevad ja keerulised läbirääkimised, et tulemusena saaks ta esitada saadikutele kandidaadid volinike ametikohtadele.

Nad kuulatakse ära Euroopa Parlamendi asjaomastes komisjonides ja istungil, pärast kergelt ülekuulamist ja läbiarutamist, üllatusi kandidaatide tagasilükkamisega tavaliselt ei juhtu. Oktoobris toimub Euroopa Komisjoni uue koosseisu hääletamine ja kinnitamine. Novembris annavad volinikud ametivande.

Keskpank vahetab samuti presidendi välja

Käesoleval aastal, 31. oktoobril seisab Euroopa Liidul ees ka Euroopa Keskpanga presidendi vahetus – itaallase Mario Draghi kaheksa-aastane ametiaeg ja, nagu paljud täheldavad, Euroopale hästi kasulik ülemvõim EL-i tähtsaimas pangas saab läbi.

Valitsuse moodustamine - 2019>>

Tema mantlipärija valitakse EL-i riikide riigipeade ja valitsuste poolt Euroopa Nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega (vähemalt 55% liidu liikmesriikide häältest, mis esindavad vähemalt 65% liidu rahvastiku huve, seega EL-i suurimatel riikidel tuleb üksteisega kokkuleppele jõuda).

Novembri lõpul täitub Euroopa Liidu Nõukogu presidendi, poolaka Donald Tuski volitusteaeg (2,5 aastat), selle, enesest liidu täitevvõimu teist haru kujutava ametkonna uus juht valitakse samuti Euroopa Nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega (vähemalt 72% liidu liikmesriikide häältest, esindades vähemalt 65% elanikkonna huve).

Teema:
Europarlamendi valimised - 2019 (48)
Tagid:
valimised, Eesti, Euroopa Liit

Peamised teemad