23:11 22. Aprill 2019
Kuula otse
  • USD1.1250
  • RUB71.9719
WikiLeaksi asutaja Julian Assange

Briti võimud võtsid Ecuadori saatkonnast välja saadetud Assange'i kinni

© Sputnik / Алекс Макнотон
Uudised
lühendatud link
Julian Assange vahistamine (6)
50 0 0

Briti võimud võtsid Londonis Ecuadori saatkonnas vahi alla Wikileaksi asutaja Julian Assange'i, kellele varjupaiga pakkumise lõpetamisele oli Ecuador viimasel ajal juba korduvalt vihjanud.

TALLINN, 11. aprill — Sputnik. Londoni piirkonna politsei teatas, et Assange on kautsjonireeglite rikkumise eest vahi all ning ilmub Westminsteri kohtu ette niipea kui võimalik, vahendas ERR BBCi ja Reutersi.

Politsei teatel võeti Assange vahi alla pärast seda, kui Ecuadori suursaadik kutsus politsei saatkonnahoonesse. Suursaadiku kutse aga järgnes Ecuadori valitsuse otsusele poliitilise varjupaiga andmine tühistada.

​Ecuadori president Lenin Moreno ütles kommentaariks, et Assange'ile poliitilise varjupaiga andmisest loobuti, kuna ta rikkus korduvalt rahvusvahelisi reegleid.

Samuti märkis Moreno, et Ecuador sai Ühendkuningriigilt kinnituse, et Assange'i anta välja riigile, kus teda võib oodata ees surmanuhtlus.

Julian Paul Assange on Austraalia internetiaktivist ja ajakirjanik, WikiLeaksi peatoimetaja.

Pärast seda, kui WikiLeaks 2010. aasta 28. novembril alustas USA salajaste diplomaatiliste dokumentide avaldamist, avaldasid mõned USA poliitikud arvamust, et Assange tuleks tappa.

Julian Assange: LKA direktor peab sõda nende vastu, kes tõtt räägivad>>

7. detsembril vahistati Assange Suurbritannias seoses väidetavate seksuaalkuritegudega Rootsis. Assange eitas süüdistusi ja väidas, et nende taust on poliitiline.

Aastal 2017 lõpetas Rootsi prokuratuur vägistamises süüdistatud Assange'i vastu seitsme aasta eest käivitatud uurimise. Lisaks tühistas prokuratuur Assange'ile kehtestatud üleeuroopalise vahistamiskäsu, vahendas Sputnik Eesti.

Assange viibis 2012. aastast Ecuadori Londoni saatkonnas. WikiLeaks'i asutaja kardab väljaandmist USA-le ja seal WikiLeaks'is salajaste dokumentide avaldamise eest kohtu alla andmist.

Assange´i vastused küsimustele Venemaast panid New York Timesi ajakirjaniku kokutama>>

Ameerika Ühendriikidele väljaandmise korral ähvardab austraallast pikaajaline vanglakaristus ja potentsiaalselt ka surmanuhtlus, mis on ette nähtud spionaaži käsitleva seadusega Riigidepartemangu dokumentide mittesanktsioneeritud avaldamise eest.

WikiLeaks'i projekt käivitati 2006. aastal ja mitme järgneva aasta jooksul avaldati selle kodulehel salajasi dokumente. Kõige suuremat rahvusvahelist tähelepanu pälvisid USA diplomaatilise teenistuse kirjad.

Pärast seda, kui WikiLeaks alustas USA salajaste diplomaatiliste dokumentide avaldamist, avaldasid mõned USA poliitikud arvamust, et Assange tuleks tappa.

19. juunil 2012 läks Julian Assange Londonis Ecuadori saatkonda, et taotleda poliitilist asüüli. 16. augustil kinnitas Ecuadori välisministeerium, et annab Assange'ile asüüli.

Teema:
Julian Assange vahistamine (6)

Samal teemal

WikiLeaks: Venemaal pole Trumpi kohta komprat
Wikileaks avaldas üle 2000 Clintoni kampaaniajuhi meili
WikiLeaks naeruvääristas USA luure aruannet küberrünnakute kohta
WikiLeaks avaldas audiosalvestisi demokraatide vestlustest
WikiLeaks: USA sponderis skandaali maksuvabade firmadega Venemaa ründamiseks
Tagid:
politsei, London, Julian Assange, WikiLeaks

Peamised teemad