14:13 21. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1076
  • RUB73.8360
Valija hääletamas ühes Vilniuse valimisjaoskonnas

Jäänud on kaks: kes tuleb Leedus Grybauskaite asemele

© Sputnik /
Uudised
lühendatud link
37 0 0

Leedu presidendivalimiste esimene voor jättis sõelale kaks kandidaati ja peaminister Saulius Skvernelist nende seas ei ole.

TALLINN, 14. mai — Sputnik. Leedu presidendivalimistel ei ole praeguseks veel selgunud, kes asendab presidenditoolil praegust riigipead Dalia Grybauskaitėt, jäänud on kaks kandidaati.

Kuidas see toimus

Leedu valimisjaoskonnad avati pühapäeval, 12. mail kell 7.00. Riigi keskvalimiskomisjoni andmetel oli valimisaktiivsus, arvestades eelhääletusel osalenuid, 56,5 protsenti. Pühapäeval osales valimistel 46 protsenti hääleõiguslikest Leedu kodanikest. Eelmistel presidendivalimistel oli valimisaktiivsus 52,2 protsenti.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Riigi praegune president Dalia Grybauskaitė ei kandideerinud, kuna seadus ei luba isikul kandideerida presidendiks kolmandaks ametiajaks. Kokku kandideeris riigipeaks üheksa inimest, nende hulgas Leedu peaminister Saulius Skvernelis. 

Veidi enne hääletuspäeva kuulutati välja küsitluste tulemused, mille kohaselt teist valimistevooru ilmselt vältida ei õnnestu. Sotsioloogid nimetasid valimiste liidritena endist rahandusministrit Ingrida Šimonytėt ja SEB panga Leedu filiaali presidendi endist nõunikku Gitanas Nausedat – esimese poolt oli valmis hääletama 26,2%, teise poolt 24,6% valijatest. Kolmandal kohal oli Saulius Skvernelis, keda toetas 16,6% vastanutest.

Grybauskaitė põhjendas keeldumist Eesti presidendi Moskva-visiidile hinnangut anda >>

Valimisjaoskonnad suleti kell 20.00, misjärel algas häältelugemine. Sotsioloogide prognoosid leidsid kinnitust - ükski kandidaat üle 50% valijate häältest ei saanud.

Keskvalimiskomisjoni teatel pääsesid teise vooru Ingrida Šimonytė, kes sai 31,13 protsenti häältest, ja Gitanas Nauseda, keda toetas 30,95 protsenti valijatest. Saulius Skvernelis sai 19,72% häältest ja langes valimisvõitlusest välja.

Pole sa mu vend: Leedu peaminister solvas Lätit >>

Pärast esimese vooru tulemuste teatavakssaamist valitses Šimonytė valimisstaabis eufooriline atmosfäär ja poliitik ise lõi Metallica laulude saatel tantsu, teatab Leedu Sputnik. Ühtlasi tänas ta leedulasi, kes tema poolt oma hääle andsid.

Saulius Skvernelis teatas esimese vooru tulemuste põhjal soovist Leedu peaministri ametikohalt tagasi astuda. Seejuures ei välistanud peaminister, et valitsuskoalitsioon jääb samaks. Ta märkis samuti, et mai lõpus toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste tulemused tema otsust tagasi astuda ei muuda. 

Leedu president Dalia Grybauskaite kinnitas toetust USA kongressi uutele Venemaa-sanktsioonidele
© Sputnik / Игорь Зарембо

"On erinevaid stsenaariume. Võimalikud on Seimi ennetähtaegsed valimised, vähemusvalitsus või enamusvalitsus. Selleks enamuseks või valitsusparteiks võib saada see, mis võib olla enamuses," ütles peaminister, vastates küsimusele, millised on võimalikud sündmuste edasised arengustsenaariumid.

Leedu president Dalia Grybauskaitė kommenteeris valimiste esimest vooru kui "Leedu ühiskonna küpsust ja noorema põlvkonna muutumist aktiivsemaks poliitiliseks jõuks". "Inimestel on kujunenud selged väärtushinnangud, mida populism ega ähvardused ei mõjuta," ütles ta kommentaaris LRT Radijasele.

Kuhu uus president Leedut juhib

Erilisi muutusi ei ole Leedu poliitikas oodata. Vähemalt rahvusvahelistes suhetes. Sellise prognoosi andis Vene Balti Uuringute Assotsiatsiooni president ja Peterburi Riikliku Ülikooli professor Nikolai Meževitš. Intervjuus Raadio Sputnikule märkis ekspert, et Leedus on juba ammu kujunenud traditsioonilised arusaamad, mis Grybauskaitė valitsemise ajal iga leedulase teadvusesse "sööbisid".

"Ja peamised kandidaadid järgivad isegi Grybauskaitė pakutud lemmikule vastu rääkides endiselt neid põhimõtteid: integratsioon NATOga, Euroopa integratsioon, Venemaa kui agressor, julgeoleku tugevdamine ja nii edasi," ütles Nikolai Meževitš intervjuus raadiole Sputnik. "Seepärast on need ilma valikuta valimised," järeldas Peterburi riikliku ülikooli professor. 

Venemaa Riigiduuma SRÜ asjade, Euraasia integratsiooni ja rahvuskaaslastega suhetes komitee esimees Leonid Kalašnikov ei kaota siiski lootust, et Leedu uus president teeb jõupingutusi Moskva ja Vilniuse suhete soojendamiseks.

"Muidugi loodavad aktivistid et mingeid uued jooned peaksid valimisjärgse Leedus poliitikasse ilmuma. Seda loodame ka meie. Kuid kas need lootused täituvad või mitte, otsustades selle kriisi põhjal milles Leedu praegu on - peaaegu pool Leedu elanikkonnast on lahkunud tööle välismaale - ei ole nad loomulikult sellega rahul," ütles Kalašnikov intervjuus Sputnik Lietuvale.

Venemaa Riigiduuma rahvusvaheliste suhete komitee aseesimees Aleksei Tšhepa loodab pärast presidendivalimisi samuti Leedu ja Venemaale lähenemist.

Kuvaldaga piki pead: Leedus lõhuti "kangelase" mälestustahvel >>

" Venemaa-vastane sanktsioonipoliitika kahjusta ilmselget Euroopat, sealhulgas Balti riike, mistõttu loodan, et vähemalt mingisugune lähenemine toimub. See russofoobia-poliitika ei ole toonud midagi head. On selge, et need tendentsid peavad muutuma paremuse suunas," ütles Venemaa parlamendi liige kommentaariks RIA Novostile. Samal ajal on Tšepa sõnul praegu raske rääkida, millise seisukoha võtab presidendivalimiste teise vooru võitja.

Teise vooru toimumist ei ole veel ametlikult kinnitatud

Leedu presidendivalimiste teine ​​voor peaks toimuma 26. mail. Keskvalimiskomisjoni pressiteenistuse teatel oleks selle kuupäeva ametlik väljakuulutamine ennatlik, sest enne tuleb ära oodata esimese vooru lõpptulemused. 

"Pärast kõigi kaebuste läbivaatamist ja valimistulemuste selgitamist kinnitab Keskvalimiskomisjon valimiste lõplikud tulemused hiljemalt seitse päeva pärast valimisi," selgitas pressiteenistus.

Presidendivalimised toimuvad Leedus teadeaolevalt iga viie aasta tagant.

Võrreldes Eesti ja Läti presidendiga valitakse Leedu riigipea otsestel valimistel rahva poolt ja tal on suured volitused. Nii on Leedu Vabariigi presidendil õigus võrdselt valitsusega suunata riigi välispoliitikat. Samuti on presidendil seaduste algatamise õigus ja on riigi relvajõudude ülemjuhataja.

Samal teemal

Pidu saab läbi: EL keeldus Balti riikidele raha eraldamast
Leedu saadikud palusid kontrollida vedelgaasi oste Venemaalt
Leedu kohus sulges Vene telesaateid edastava portaali
Õigusemõistmine kohtuotsuse üle: Leedu langetas otsuse 1991. aasta sündmuste asjas
Leedu üritab osta LNG-terminali, mida ta ei vaja
Tagid:
Venemaa, presidendivalimised, Leedu

Peamised teemad