10:44 28. November 2020
Kuula otse
  • USD1.1922
  • RUB90.9894
Uudised
lühendatud link
Venemaa hääleõigus ENPAs (53)
77 0 0

Prantsuse ajaloolane selgitas, miks Euroopa ei taha Venemaaga tegemist teha. Vene politoloog Dmitri Solonnikovi arvates ei olegi Euroopal sel teemal võimalik kaasa rääkida.

TALLINN, 27. mai — Sputnik. Prantsuse ajaloolane Hélène Carrère d'Encausse seletas intervjuus Prantsuse väljaandele Le Point, miks Euroopa ei taha Venemaaga tegemist teha ja meenutas, et Venemaa on kahel korral üritanud Euroopa tsivilisatsiooniga lõimuda. 

Esimest korda õnnestus see Peeter Suurel, teisel korral, pärast NSV Liidu kokkuvarisemist, osutusid Mihhail Gorbatšovi, Boriss Jeltsini ja Vladimir Putini sellesuunalised jõupingutused asjatuteks. Ajaloolase arvates oli ebaõnn tingitud Euroopa hirmust, põlgusest ja lühinägelikkusest. EL-s mõisteti, et Venemaa adapteerumine saab olema keeruline, Euroopa riigid lõid võimalikke raskusi kartma ja otsustasid „Ameerika kaitsekilbi varju“ jääda.

Ajaloolane arvab, et nüüd tuleb Venemaasse suhtuda täiesti teisiti ja sellest hakkab sõltuma kahepoolsete suhete tulevik. "Euroopa jaoks saab Venemaa olla kas sillaks või barjääriks. Ja kui ta on barjääriks, siis on see ohtlik," arvab ta. 

Russofoobide põrumine: miks Venemaa ENPA töös osalemise vastaseid on vähemus >>

Kaasaegse riikliku arengu instituudi direktor Dmitri Solonnikov seadis raadio Sputnik saates kahtluse alla väite, et Venemaa on kahel korral Euroopa tsivilisatsiooni lõimuda üritanud. "Tegelikult on Venemaa Euroopaga lõimunud korduvalt ja seda vägagi edukalt. Näiteks Aleksander I ajal, kui Vene väed vallutasid Pariisi. Tookord oli pool Euroopat Venemaa kaitse all. Ühesõnaga, Venemaa ja Euroopa lõimumine oli maksimaalne. 

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Владимир Астапкович

Pärast Teist maailmasõda toimus samuti küllaltki aktiivne integreerumine. Kui aga rääkida kahest Hélène Carrère d'Encausse mainitud perioodist, siis Peeter I aegadel mingisugust ühtset Euroopat ei olnudki. Mis aga puudutab Gorbatšovi aega, siis NSV Liidu lagunemise ajaks ei kujutanud Euroopa endast iseseisvat rahvusvahelist subjekti, nagu ta seda suuresti praegugi pole," ütles Dmitri Solonnikov.

Tema hinnangul ei sõltunud Gorbatšovi ega ka Jeltsini ajal ega sõltu praegugi Euroopa arvamusest tegelikult mitte midagi. Euroopas domineerib ja Euroopat juhib USA, pannes paika tema poliitilised ja majanduslikud prioriteedid ja seda isegi praegu, kuid 1980-ndate aastate lõpul ja 90-ndate algul oli kõik eurooplaste jaoks veelgi lõbusam.

Euroopa Nõukogu taastas Venemaa hääleõiguse >>

Toona kehtestasid Ameerika Ühendriigid, arvates, et nad on külma sõja võitnud, maailmale omad reeglid. Euroopalt ei küsinud keegi, nagu paljuski ei küsita talt praegugi. Euroopa Liit ei kujuta endast rahvusvahelise poliitika aktiivset subjekti – ta on välismõjust juhitav objekt," ütles Dmitri Solonnikov kokkuvõtteks.

Teema:
Venemaa hääleõigus ENPAs (53)

Samal teemal

Meedia: head suhted Venemaaga tagasid Niinistöle ja Zemanile valimisvõidu
Kehvad suhted Venemaaga on Lätile sadu miljoneid eurosid maksma läinud
Itaalia asepeaminister: uus Euroopa Parlament võib suhted Venemaaga uuesti läbi vaadata
Ameerika politoloog: kuidas Lääs hävitas suhted Venemaaga
Tagid:
integreerumine, rahvusvahelised õigusnormid, Euroopa, Venemaa

Peamised teemad