00:07 19. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1187
  • RUB71.8787
Aksi saare rand.

Aksi saar on ainulaadne "taldrik" Soome lahes

© Sputnik / Денис Пастухов
Uudised
lühendatud link
7920

Pranglist kagus paikneb asustamata, kiviklibuse ranna, kadastike ja kentsaka tuletorniga Aksi saar. Kunagi kees saarel elu: kohalikud ehitasid paate, mängisid orelit ja püüdsid isegi Eestile hümni kirjutada.

TALLINN, 9. juuni – Sputnik, Deniss Pastuhhov. Asustamata Aksi saar paikneb Põhja-Eestis Soome lahes, inimasustusega Prangli saare lähedal. Seetõttu kutsutakse Aksit sageli Väike-Prangliks. 

Kui Pranglile käib Viimsi vallas asuvast Leppneeme sadamast parvlaev, siis Aksi ja mandri vahel regulaarset ühendust ei ole. Aksile pääseb näiteks mootorpaadiga. Sputnik Eesti korrespondent käis seal tagasiteel Viimsisse reisilt Keri saarele.

Большие валуны и морская вода наводят на размышления
© Sputnik / Денис Пастухов
Avarus innustab mõttelendu.

Aksi saar on väike. Selle pindala on kõigest 59 hektarit, suurim kaugus ühest otsast teise on 2,5 kilomeetrit ja laius 500 meetrit. See tähendab, nagu kirjutab saare ametlik võrguleht, et Aksi on "päris saare moodi saar": kui metsa ees ei oleks, siis näeks saare keskel seistes merd igast suunast.

Рядом с берегом острова Акси расположен густой лес
© Sputnik / Денис Пастухов
Aksi ranna kõrval kasvab tihe mets.

Kuid saar on kaetud üsna tiheda metsaga. Veelgi enam, looduse poolest on Aksi taldrikukujuline: saare kaldad on suhteliselt kõrged ja kiviklibused, keskosa on aga madalam ja soine. Saare keskosas on isegi järvikuid.

Внутри острова Акси находится небольшое озеро
© Sputnik / Денис Пастухов
Aksi sisemaal asub väike järv.

Varem juhtisid kohalikud elanikud liigse vee kraavide kaudu merre, et lagedamatel aladel saaks loomi karjatada ja heina teha. Tänaseks on meri kraavid kinni ajanud ja saare keskosa soostub.

Aksil on mitmekesine taimestik ja loomastik. Need paigad meeldivad lindudele: suvel pesitsevad seal tiirud, kajakad, pardid ja muud sulelised.

Стая птиц на острове Акси
© Sputnik / Денис Пастухов
Aksi saar meeldib lindudele.

Saarel elab nastikute populatsioon, talvel hulgub ringi üle jää tulnud rebaseid. Peale selle on siia spetsiaalselt toodud vähenõudlikke ja vastupidavaid Šoti mägiveiseid ja lambaid, kes aitavad "niita" rannataimestikku, kus saavad pesitseda mitut liiki sulelised.

Корова с острова Акси
© Sputnik / Денис Пастухов
Veis Aksil.

Poolteist sajandit inimtegevust

Aksil oli püsiasustus aastatel 1797–1953, kui saarel elas Aksbergide suguvõsa (saarel oli viis talukohta kokku ligi kolmekümne elanikuga). Enamik aksilasi põgenes Teise maailmasõja ajal Rootsi, viimased saarele jäänud inimesed asustati 1953. aastal sundkorras Pranglisse.

Семейство Аксбергов
© Фото : Rannarahva Muuseum, "Aksi - mereriik Tallinna külje all", 2011
RANNARAHVA MUUSEUM, "AKSI – MERERIIK TALLINNA KÜLJE ALL", 2011 Aksbergide suguvõsa

Aksilasi tunti eelkõige paadiehitajatena. Paljud uued paadimudelid valmisid just nimelt Aksis, isegi esimese paadimootori tõi Eestisse Aleksander Aksberg 1905. aastal Soomest. Tema paadikuuris ehitati suuri karveelplangutusega mootorpaate ja purjekaid. Kelle paadil või mootoril oli midagi viga, see sai alati Aksilt abi. Oma lõbuks ehitati mitmesuguseid jääsõidukeid: nii rattaveo, päramootori kui isegi õhupropelleriga.

Aksilased ei olnud erakud, vaid osalesid aktiivselt seltsielus. 20. sajandi alguses tegutses Aksil isegi kuueklassiline kodukool, kus käisid tarkust taga nõudmas ka pranglilased, sest sealses koolis oli tollal ainult neli klassi. Aksi elanikud olid ka suured muusikasõbrad. Kolmes talus oli oma orel: kaks orelit oli linnast ostetud, aga ühe oli Madis Aksberg ise ehitanud. Aksil tegutses ka oma laulu- ja pasunakoor.

Духовой оркестр жителей острова Акси
© Фото : Rannarahva Muuseum, "Aksi - mereriik Tallinna külje all", 2011
RANNARAHVA MUUSEUM, "AKSI – MERERIIK TALLINNA KÜLJE ALL", 2011 Kohalik pasunakoor.

Ühes talus elanud vennad Oskar ja August Luusmann kirjutasid palju muusikat. August esitas ühe oma teose isegi Eesti hümni konkursile.

Enamikust talukohtadest on kahjuks järel ainult vundamendid. Kuid on ka erandeid. Näiteks Aksbergide paadiehituskuur on restaureeritud ja näeb välja üsna nüüdisaegsena. Siiski elab saarel juba kaks aastat ka kaks püsielanikku.

Бывший сарай для строительства лодок
© Sputnik / Денис Пастухов
Endine paadiehituskuur.

Aksil on ka kentsaka kujuga tuletorn, mis ehitati saare lõunaotsa 1986. aastal. See kujutab endast musta metalltorni, mille tipus on kolm valget silindrit. Tuletorn töötas algul tuumajõul, aga tänapäeval saab see energiat päikesepatareidest.

Вид на маяк острова Акси
© Sputnik / Денис Пастухов
Aksi tuletorn.

Aksil on veel üks vaatamisväärsus: kividest laotud labürint, mida kohalikud kutsusid "türgi linnaks".

Каменный лабиринт на острове Акси
© Фото : Rannarahva Muuseum, "Aksi - mereriik Tallinna külje all", 2011
Labürint Aksi saarel.

Kivilabürindi sissepääsu juures on kividest laotud tähed DW ja aastaarv 1849. Labürindi ehitas Sveaborgi kindlusest (praegune Suomenlinna Soomes) 19. sajandi alguses pagenud David Wekman, kes pärimuste järgi elas Aksil surmani.

 

Samal teemal

Soome lahel hukkus soomuslaev Russalka
Soome lahel on mitme aastakümne halvim sinivetikaolukord
Tagid:
saar, Soome laht

Peamised teemad